TÕNIS TULP ⟩ Kellele lüüakse hingekella? Kõigile, kes ei ela ega tegutse paaris multifunktsionaalses suurlinnas

Tõnis Tulp Foto: Elmo Riig

Teisipäevane, 26. novembri Sakala juhtkiri ajas mul karvad turri. Ja kohe nii turri, et pidin neid lumelobjakat lükates poolteist tundi siluma. 

Kui riik tahab tõepoolest kärpida ja kokku hoida, siis kaotagu end maksumaksjate ja maksude kasutajate vahelt hoopis ära: see nämmutamine hariduse ja meditsiini rahastamise ning muude sääraste küsimuste ümber vihastab juba nii kapitaalselt välja, et mine või kätega selgeks tegema.

Kuidas, pagan küll, kunagi ammu kihelkonnakoolide aegu saadi kohalike laste inimesteks harimisega hakkama? Kuidas sai olla nii, et iga vald toitis ära oma sandid ning korraldas seejuures nii postiveo kui muud väljapoole ulatuvad teenused? Veskilkäimise, lehmade paaritamise, heinateo või hundijahiga said talumehed isekeskis hakkama. Kohalik velsker sidus kõik haavad ning kogenud külanaised aitasid suitsusaunas ilmale uued kogukonnaliikmed. Kohalikud talumehed tulid kehtestatud koormistest ja looduse vingerpussidest hoolimata üha paremini toime ning saatsid veel endi lapsed linnadesse õppima.