REPLIIK ⟩ Õhk tahab hingata

Kaie Mölter Foto: Elmo Riig

Soe sügis on kütteperioodi nihutanud, aga kätte on see jõudnud. Koldes praksuv tuli soojendab tuba ja kütab kuumaks pliidiraua, millele pott koos hõrgutava roaga hauduma panna. Kaugküte ja soojuspumbad jätavad tulekuma kodust kaugemale, aga peaasi, et tuba saab soojaks.

Paaril viimasel nädalal olen vanalinnas kõndijana püüdnud mõistatada, mida Viljandi kesklinna majade ahjudes põletatakse. Uduvines õhk pressib korstnast tõusva suitsu maadligi ning see hõljuv ving ei sarnane puidu põlemise lõhnaga, vaid meenutab rohkem liimiseguse puitlaastplaadi või lihtsalt prügi kärssamise lõhna.

Tehisaru ütles kütmise ja õhusaaste kohta nii: "Märg puu ahjus on nagu märg kass toas – ei lõhna hästi ja keegi pole rahul. Puhas õhk on talvel nagu soojad sokid – märkamatult mõnus. Teeme kütmisest väikese kunstivormi: rohkem praksuvat soojust, vähem tossavat taevast. Sest kes tahaks, et talv lõhnaks nagu läheduses põlev rehvikuhil?"