Kvoodiraha lõi ehitusturul tööde hinnad segamini

Olustvere kooli peahoone remont on koolijuhi sõnutsi möödapääsmatu. Praegu on seal väga suur soojakadu. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Saastekvoodi müügist laekunud summad on toonud ehitajatele nõnda palju tööd, et igale poole neid ei jätku. Nii kukkus läbi Olustvere kooli peahoone remontimiseks korraldatud riigihange.

Kõnealusel hankel osales vaid kaks pakkujat ja nendelgi ei olnud dokumendid nõuetekohaselt vormistatud.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktori Arnold Pastaku sõnutsi on kooli varasematel suurtel hangetel olnud üle kümne osaleja.

«Saastekvoodi rahaga tekitati hetkeks buum, aga järgmisel aastal haigutab ehitajatel ees taas väga suur tühimik,» lausus Pastak. Esialgse plaani kohaselt jagub kvoodirahaga ehitamist vaid poolteiseks aastaks.

Ehitajaid buum ei rõõmusta

Kuigi praegu saab hangetel taas rohkem raha küsida, ei tee olukord ka ehitajatele rõõmu. Viljandis asuva osaühingu Silindia juhataja Toomas Perve ütles, et ehitusfirmad ei jõua kõiki töid lühikese aja jooksul ära teha.

«Meie inimeste arv on piiratud ja kriisiajal Soome läinud töötajad ei tule samuti tagasi — nad ei usalda siinset kõikuvat turgu,» selgitas Perve. Tema arvates oleks olnud mõistlik pikendada kvoodiraha kasutamise aega.

Aktsiaseltsi Pärlin juhataja Enno Pikkpõld oli sama meelt. Ta lisas veel, et praegu on firma laiendamiseks korralikke töömehi leida väga keeruline.

Rahvusringhäälingu uudisteportaali andmetel on süsinikdioksiidi kvoodi müügist saadava raha eest energiasäästlikumaks renoveeritud 134 hoonet. Ehitustööd käivad 225 objektil ning 90 hoone soojustamiseks on välja kuulutatud ehitushange.

Riigi Kinnisvara on saastekvoodi projektis hoonete renoveerimiseks sõlminud tänavu lepinguid ligi 54 miljoni euro väärtuses. Järgmistel kuudel on kavas tellida ehitustöid veel 53 miljoni euro eest.

Aardeleiu tõttu kannatas ehituskvaliteet

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli peahoone renoveerimiseks on Euroopa Liidu regionaalarengu fondist ette nähtud 2 350 800 eurot ning Eesti riik annab selleks 470 180 eurot.

Hoone oli juba valmimise ajal, 1985. aastal nadi ehitus­kvaliteediga. «Et sealt leiti aardeid, korraldati arheoloogilised väljakaevamised. Ehitus venis kuue aasta peale ning polnud seetõttu nii kvaliteetne,» rääkis Arnold Pastak.

Maja katus kippus läbi tilkuma ning talviti oli mõnes klassis vaid kümmekond soojapügalat. 2000. aasta algul vahetati katus ja tasapisi on tehtud väiksemat remonti. Kapitaalremonti ei ole siiski ette võetud ning soojakadu on suur. Seetõttu on renoveerimine koolijuhi sõnutsi möödapääsmatu.

Kavas on soojustada fassaad, vahetada aknad, kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning ventilatsioon, samuti teha osa siseviimistlustöid. Kõik see peaks küttekulusid tunduvalt vähendama.

Pastak ütles, et kuulutatakse välja uus riigihange ja taotletakse projekti pikendamist. Tõenäoliselt lükkub renoveerimise lõpp järgmisse aastasse. «Ruumides remonti tõenäoliselt tänavu alustada ei jõua,» tõdes ta.