Sobivat ravi leida on keerukas kunst

Ester Keba Foto: Elmo Riig / Sakala

Pühapäeval lõpeb suure liikumispäevaga «Sinu sammud loevad» Eesti järjekordne südamenädal.

Üleeilsel Viljandimaa südameliidu korraldatud koosolekul rääkisid südamearst Ester Keba ja närviarst Viktor Brin kõrgest vererõhust ehk hüpertensioonist kui sagedasest südameinfarkti ja ajuinsuldi põhjustajast.

Ester Keba, kõrgvererõhktõvest näikse olevat lõputult räägitud. Ometi tuleb seda taas teha. Kas asi on nii hull?

Kahjuks näitab elu, et kõrgvererõhktõbe põdevate patsientide arv suureneb järjest. Praegu on kõrge arteriaalne vererõhk ligi veerandil maailma elanikel ja teadlased prognoosivad, et aastaks 2025 jõuab kõrgvererõhktõve all kannatajate arv arenenud riikides kolmandikuni.

On hea, et inimesed mõtlevad oma tervisele varasemast rohkem ja käivad kontrollis, aga sellegipoolest oleme mõnel kõrgvererõhktõve avastanud alles siis, kui on tekkinud rasked tüsistused: patsient on näiteks sattunud aju- või südameinfarktiga haiglasse. Õnneks on need juhtumid harvad.

Missugused enesetunde muutused lubavad arvata, et vererõhk on liiga kõrge?

Mõnikord ei ole seda üldse tunda, aga sageli kaasnevad hüpertensiooniga väsimus, pearinglus, pea ja südame piirkonna valu ning südame pekslemine.

Kas on tõsi, et see häda tabab üha nooremaid?

Paraku küll ja siis tuleb alustada kohe ravi. 65-aastastel ja vanematel hüpertensioon enamasti ei süvene, noortel aga muutub seisund üsna kiiresti.

Jälgida tuleb ka seda, et diastoolne ehk alumine vererõhk liiga kõrge ei oleks.

Kas meestel kipub vererõhk kiiremini tõusma?

Just naisi on hüpertensioonihaigete hulgas rohkem. Esimesel korral, kui mõõdetakse kõrge vererõhk, ei saa veel haigust diagnoosida. Uuringute põhjal tekib kolmandikul inimestel niinimetatud valge kitli sündroom: vererõhunäitajad on arsti juures kõrgemad kui kodus, sest patsient närveldab.

Need, kes peavad rõhku mõõtma pidevalt, muretsegu endale kindlasti korralik aparaat, kataloogist tellitud odavat riista ei saa usaldada.

Kui arst on soovitanud, tuleb vererõhku mõõta hommikuti ja õhtuti ning samuti siis, kui enesetunne on halvenenud. Pidevalt aparaadi küljes istuda, millimeetristki muudatust jälgida ja muretseda küll ei maksa, sest see tuleb tervisele, sealhulgas vererõhule pigem kahjuks.

Sageli ei aita looduslikud vahendid ja tuleb hakata ravimeid võtma. On vist üsna keeruline leida rohtu, mis aitab hästi, tekitamata seejuures kõrvalnähte?

See on tõesti raske. Eestis ei ole kahjuks seitsme tabletiga proovipartiisid saada ja mõnikord võib ühele ravimile kulutatud raha tuulde lennata, sest tuleb osta teine.

Rohtu määrates peab arvestama patsiendi vanust, sugu ning kaasuvaid haigusi, näiteks seda, kas inimene põeb suhkur- või isheemiatõbe.

Sageli võivad ravikuuri algul jalad paiste minna. Ei maksa ehmuda: enamasti annab paistetus järele. Aga kui vererõhurohi tekitab tugevat köha või muid elamist häirivaid kõrvalnähte, tuleb see asendada teise, sobivamaga.

On ka ravimresistentseid patsiente, kellele ei mõju üks ega teine rohi. Siis tuleb visalt otsida õiget ravimikombinatsiooni ja uurida kõrvalhaigusi.

Väga vähestel patsientidel aitab ainult üks arstim vererõhku langetada, enamasti on vaja võtta mitut.

Mis on vererõhu alandajate kõige halvemad kõrvalnähud? Kas ravimeid peaks aeg-ajalt vahetama?

Kahe-kolme päeva põhjal ei saa ravi sobivust otsustada. Kõik rohud ei hakka kohe toimima ning väga kergekäeliselt ei saa neid välja vahetada. Nagu ma juba ütlesin, võivad algul tekkivad kõrvalnähud mööduda. Kulub kuu, et lõplikult otsustada.

Kui juba mainitud tugev köha ei lähe üle või pulss muutub liiga aeglaseks, võib olla tarvis vahetada rohtu kiiremini. Eesti apteekides on suur valik hüpertooniaravimeid ja haigekassa kompenseerib need.

On teada, et vererõhu alandajaid tuleb võtta eluaeg. Kas vererõhk võib alaneda tänu sellele, et inimesel õnnestub muuta eluviisi?

Noortel mängib vererõhu tõusus sagedamini oma osa sümpaatiline närvisüsteem. Kui pinge langeb, siis vererõhk normaliseerub ja ravist võib loobuda.

Hüpertensioon on pärilik. Kui vanemad kannatavad kõrgvererõhktõve all, tuleb järglastel oma elustiili jälgida juba siis, kui neil on näidud veel korras. Tähtis on hoida kehakaal normis, liikuda, hoiduda liiga soolasest toidust ja vähendada stressi. Riskirühma noored ei tohi ööd läbi üleval olla, vaid peavad korralikult puhkama ja unerežiimi korras hoidma.