Mulgid saavad kokku suurkogul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Karksi-Nuia AKG pargis on rahvatantsuetendus.
Karksi-Nuia AKG pargis on rahvatantsuetendus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mis juhtub, kui panna mulgid sängiveerele istuma? Nad võivad veeta seal kaks päeva arutledes, kuhu Mulgimaa atra üheskoos seada.

Kodusel kombel istuvad täna Karksi valla kultuurikeskusesse toodud sängi veerel seitsmenda Mulgi konverentsi eestkõnelejad Mulgimaa arenduskojast, Mulgi kultuuri instituudist ja mulkide seltsist ning muu ilma pealt tulijad.

Mulgimaa arenduskoja juhataja ja Mulgi konverentsi korraldustoimkonna liige Ene Saar ütles, et täna ja homme peetava seitsmenda mulkide suurkogu märksõna on «üheskoos», nagu ütleb ka konverentsi pealkiri «Ütenkuun Mulgimaal».

«Tihtipeale ajab igaüks oma asja, aga üheskoos on parem,» lausus Saar. Seni korraldas konverentsi Mulgi kultuuri instituut, aga seekord on kaasatud kõik Mulgimaad arendavad organisatsioonid.

Igal aastal valitakse konverentsile üks teema, mille kallal tegutsedes saavad mulgid ka endast rohkem teada ja anda märku teistele ning märkavad võib-olla mõnda võimalust, mida pole seni tähele pandud.

Ene Saare sõnutsi on uue märkamisel kindlasti abiks mulkide koosviibimisele kutsutud majandusgeograaf Hardo Aasmäe ja inimgeograaf Rivo Noorkõiv. Nende osa on vaadata Mulgimaad väljastpoolt.

«Vahel on distantsilt vaatamisest tõesti kasu, sest me ei pruugi märgata kõike, mis võiks arengus abiks olla,» selgitas Saar.

Sängiveerelt saavad sõna veel mulgi keele ja kultuuri hoidjad, piirkonna ettevõtjad ning kohale on palutud Eesti nelja Leaderi piirkonna inimesed, kes räägivad mulkidele oma kandi edulugusid. Külalised tulevad veel Harju-, Pärnu- ja Setumaalt, Kihnust ja Võrumaalt.

Mulgi konverents on avalik üritus, kuhu oodatakse kahel päeval paarisada huvilist. «Osalema on oodatud kõik, kellele läheb Mulgimaa käekäik korda,» toonitas Saar ja lisas, et suurkogule tulek on nii-öelda enda tunnetamise küsimus. Ta juhtis tähelepanu sellele, et seekord on kõne all ettevõtlus ja konverentsile tuleb end tutvustama mõniteist Mulgimaal tegutsejat.

Möödunudaastasest konverentsist on Ene Saare sõnutsi silmaga nähtavat tulu tõusnud. Koostati Mulgi turismiraamat, mis aitab näiteks messidel piirkonda tutvustada.

JAOTUS

Tänasel konverentsil on neli plokki.
• Keel ja kultuur
• Leader-programm Mulgimaal
• Head koostöökogemused mulkide sõpradelt
• Ettevõtluse võlud ja valud
Allikas: Mulgimaa arenduskoda

Tagasi üles