Kas autot lõhuvad teeaugud või sõidustiil?

Allika tänav on Viljandis üks, kus igal aastal tekivad sügavad löökaugud, millest mööda sõitmiseks tuleb kõvasti manööverdada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nii linna kui maa auklikest teedest on sel kevadel taas palju juttu olnud. Nagu igal aastal, nenditakse tänavugi, et nõnda hull pole olukord varem olnud.

Kui palju annavad sandid teed tegevust remonditöökodadele? Kas aukudes lõhutud autosid jõuab sinna tavapärasest rohkem ja millised on peamised vigastused?

Vale suurusega veljed

Lehola autokeskuse juhataja Hanno Lõpp ütles, et sel aastal on nende juurde toodud ehk paar sõidukit, mis öeldakse olevat kannatada saanud tänavaaukudes. «Muidugi võiksid tänavad olla paremas seisukorras, kuid enamasti ei lõhu autot augud, vaid vale sõidustiil,» lisas ta.

Üks põhjus, miks autod tänavaaukudes kannatada saavad, on vale mõõtu veljed. Osa juhte eelistab nimelt panna sõidukile alla laiemad veljed, kui meie ebaühtlase kvaliteediga teedele sobib.

«15-tollise asemele pannakse 17-tolline, sest see on efektsem. Paraku on niisugune rehv madalama profiiliga ja puruneb hõlpsamini,» nentis Lõpp.

Auklikel teedel lõhutaksegi ennekõike rehve ja mõlgitakse velgesid. Suures augus võib katki minna silla osa või väänduda selle detail.

Kes on süüdi?

Vana-Võidu autokeskuses töötav Tarmo Talumaa ei osanud öelda, kas sel kevadel on aukudest tingitud probleemidega pöördutud nende poole tavapärasest rohkem. Paaril juhul on auklikul teel purunenud rehvid või kõverdunud velg.

Enamasti süüdistavad juhid tema jutu järgi pigem auke kui oma sõidustiili. «Ainult üks mees, kes sõitis mõni aeg tagasi Tartu teele tehtud uuel ringristmikul puruks kõik neli rehvi, tunnistas, et pööras kogemata valesti ja sõitis üle teravate äärekivide,» rääkis Talumaa.

Ka tema on täheldanud, et tihti valitakse autole vale mõõtu veljed, sest need on efektsemad.

Kõik aukudest tingitud vigastused ei pruugi kohe ilmsiks tulla. Pidev auklikul teel sõitmine kulutab masina osi ning tagajärg, purunenud vedrud või muu rike, võib endast märku anda sootuks hiljem.

Hanno Lõpp soovitab teenindusse pöörduda siis, kui auto hakkab liiga palju vibreerima või rooli asend on pärast aukudes sõitmist muutunud.

Muidugi võib ka hoolikas sõitja sattuda löökaugule, mis varjab end näiteks suures porilombis.

«Kes märkab auku liiga hilja ega suuda sellest läbisõitmist vältida, ei tohi viimases hädas kindlasti pidurdada. Vastupidi: pidur tuleb vabastada,» rääkis Lõpp.
«Kui ratas läheb auku lohisedes, on löök kahekordne ja kahju selle võrra suurem,» lisas ta.

ARVAMUS

JAAN KLEEMAN,
sõiduõpetaja

Loomulikult väsitab auklikel teedel sõitmine autot pikapeale, kuid mina ei ole sattunud Viljandis sellisesse auku, mis võiks sõiduki kohapeal ära lõhkuda. Tallinnas on seda juhtunud küll. Sõitsin pimedal ajal mööda Järvevana teed ja ühel hetkel käis ilge pauk. Õnneks jäi rehv siiski terveks.
Meil on palju auklikke teid — kõige hullem on arvatavasti Reinu tee —, kuid enamasti saab neil õige sõidustiiliga hakkama.
Et linn on väike ja tänavad peaksid olema inimestele tuttavad, jäävad eriti hullud kohad meelde ja neist on võimalik mööda manööverdada.
Ka suurest veelombist ei peaks sõitma läbi sellise kiirusega, nagu arendame kuival tänaval.