HÄÄLETUS ⟩ Mis võiks olla Viljandimaa vabakonna aasta tegu?

Komisjon valis kõigi esitatud kandidaatide seast välja kaheksa nominenti, näiteks Viljandi öötantsupeo (üleval),  [eel]arvamusfestivalil (vasakul) kaasa löönud noortetiimi ning Viljandi pärandusfestivali, mis toimus oktoobri alguses. Foto: Kollaaž

Tänasest on Sakalas avatud digihääletus, millel saab oma hääle anda Viljandimaa vabakonna aasta teo valimisel. Komisjon valis kõigi esitatud kandidaatide seast välja kaheksa nominenti ning laureaat selgub hääletuse tulemusena.

Viljandimaa arenduskeskus annab kord aastas välja tunnustuse Viljandimaa vabakonna aasta tegu, et märgata ja innustada kodanikualgatuse valdkonnas silmapaistvalt tegutsenud isikuid ja ühendusi. Tunnustatakse tegevust, mis on avaldanud kogukonnale tähelepanuväärset mõju ja aidanud teadvustada kodanikualgatuse tähtsust kogukondade arengus.

Tunnustust jagatakse kategooriates Viljandimaa vabakonna aasta tegu, aasta vabaühendus, aasta vabatahtlik, kogukonna süda, tugev kogukond, aasta vabakonna sõber ning tegus noor. Aasta tegu selgitatakse välja nädal aega vältava hääletuse tulemusena. Hääletus lõpeb 27. novembri pärastlõunal.

Konkurssi korraldab Viljandimaa arenduskeskus koos Viljandimaa omavalitsuste liiduga, sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja ühendusega Kodukant Viljandimaa.

Eelmisel aastal pälvis aasta teo auhinna Lions-klubi Viljandi Fellin korraldatud heategevuslik palliralli, mis aitas toetada diabeedihaigeid lapsi.

20. Kuhjavere külateatrite festival

10. ja 11. augustil peeti Kuhjaveres juba 20. korda külateatrite festivali, mida on korraldanud perekond Mukk ja kogukond. Sellest küla aasta tähtsündmuseks saanud festivalist võtsid osa näitetrupid Harju-, Jõgeva-, Järva-, Viljandi- ja Võrumaalt ning ka Soomest. Kogu 20-aastase ajaloo jooksul on festivalil esinenud 77 näitetruppi 14 maakonnast ja Soomest.

Kahepäevasel festivalil on oluline roll ka teatrikultuuri väärtustamisel. Etendusi saab vaadata kohapeal, aga ka otseülekandes või hiljem videosalvestistest. Publik ja trupid tunnustavad parimaid, jagades lemmiku- ja kolleegipreemiaid. Kuhjavere Teatrileht annab festivali külalistele ülevaate kavast ja truppidest.

Festival suurendab kandidatuuri ülesseadjate hinnangul kogukonna ühtekuuluvust, toob külaellu aktiivsust ja võimaldab truppidel üksteiselt õppida. Osalejad ja vaatajad rõhutavad, et Kuhjavere festival on väärt traditsioon, mis peab jätkuma.

Rahvatantsulavastus "Aig veerep armu müüda"

Kandidatuuri ülesseadjate hinnangul pakkus noore ja andeka tantsujuhi Birgit Vallase suvel Karksi-Nuias publiku ette toodud rahvatantsulavastus "Aig veerep armu müüda" kogukonnale suurejoonelise kultuurielamuse. Kohalike rahvatantsijate koostöös sündinud lavastuse kõik etendused olid välja müüdud ja ka lisaetendused tõid täismaja. Lavastus ühendas vanad ja uued rahvatantsud ning tõi esile Mulgi kultuuri rikkalikkuse.

Lavastust on nimetatud erakordseks kodanikualgatuseks, mis näitab, kuidas kultuur ja kogukond saavad koos luua midagi erilist. Osalejatele andis see lavastus võimaluse oma andeid näidata, kogukonnale pakkus aga uut vaadet rahvatantsule. "Aig veerep armu müüda" on esitajate kinnitusel suurepärane näide koostööst, loomingulisusest ja kogukonna ühtehoidmisest.

Viljandi pärandusfestival

Viljandi pärandusfestival 1.–5. oktoobrini tõi kokku kultuuripärandihuvilised ja selle pärandi hoidjad nii Eestist kui välismaalt. Festival oli osa Tartu 2024 kultuuripealinna programmist ning pakkus mitmekesist kava, mis sidus ajaloolise pärandi tänapäeva kogukonna ja tulevikuga.

Pärandusfestivalil leidus tegevusi igas eas huvilistele. Rahvusvaheline konverents "Pärand kestliku kogukonna teenistuses" tõi kokku eksperte, kes käsitlesid kultuuripärandi rolli kogukonna arengus. Käsitöö ja pärimusmuusika meistriklassides võisid osalejad õppida oma ala parimatelt ning festival kulmineerus päranduspeoga, kus olid avatud töötoad ja näitused ning leidsid aset kontserdid, mis tutvustasid meie rikkalikke rahvakultuuriteadmisi.

Festivalil osalesid käsitöömeistrid, muusikud, tantsijad ja jutuvestjad, kes pakkusid võimaluse õppida uusi oskusi ning süvendada arusaama vaimsest ja ainelisest kultuuripärandist. Üritus andis osalejatele võimaluse kogeda, kuidas pärimusel põhinev looming saab olla nii ühendav kui inspireeriv jõud.

Viljandi pärandusfestivali korraldamisel tegid koostööd Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Eesti pärimusmuusika keskus, Bonifatiuse gild, Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit, Eesti rahvakultuuri keskus ja UNESCO loovlinnade võrgustik.

Mittetulundusühingu Sillad ja nelja tantsuõpetaja koostöös sündinud Viljandi öötantsupidu

Kuues Viljandi öötantsupidu maikuus lauluväljakul tõi kokku üle 600 tantsija 46 rühmast. Osalejaid saabus mitmelt poolt Viljandimaalt, aga ka Tartu-, Harju-, Valga- ja Pärnumaalt ning Kihnu saarelt. Peost sai osa hinnanguliselt 1000 inimest. Pärimustantse õpetasid lauluväljakul Ave Alvre, Kertu Alvre, Merilin Metsatsirk ja Maie Tammemäe.

Öötantsupidu ühendab Eesti tantsupeo traditsiooni ja pärimustantsud, pakkudes võimalust näha nii vanu rahvatantse kui ka uut loomingut. Selle aasta pidu viis osalejad läbi Eesti eri piirkondade – Kirde-, Kagu-, Edela- ja Loode-Eesti, tutvustades sealset tantsupärandit. Õpitud tantsud vaheldusid samade piirkondade tantsuõpetajate uudisloominguga. Peo lõpus jõuti tagasi Viljandimaale ning esitleti siinseid pärimustantse ja kohalike tantsuloojate loomingut.

Kuues öötantsupidu tõi esile Viljandimaa tantsuõpetajate töö- ja loomingulise panuse. Üritus oli osa Euroopa kultuuripealinn Tartu lisaprogrammist, mis aitas tuua osalejaid ja publikut ka kaugemalt. 

Öötantsupidu näitab, kuidas traditsiooniline rahvakultuur saab kõnetada nii tantsijaid kui ka publikut, pakkudes võimalust osaleda, õppida ja kogeda meie tantsupärandit värskel ja kaasaval viisil.

Talgud Viljandi nõndanimetatud vaeste kalmistul

Talgud Viljandi nõndanimetatud vaeste kalmistul Viiratsi mäel tõid tähelepanu aastateks unustusse jäänud paigale. Kalmistul oli alles vaid mõni hooldatud hauaplats, ülejäänud ala oli võsastunud ja jättis sünge mulje. 17-aastase Viljandi gümnaasiumi õpilase Mirel Missiku sihikindlus ja teotahe tõid kogukonna kokku, et korrastada ja taaselustada see ajalooline paik.

Talgutel võeti maha võsa, koristati prügi, paigaldati puidust rist sõdurite ühishauale, leiti seni märkamata jäänud hauakohti ning istutati kanarbikke. Kalmistu sai uue hingamise ja on muutunud paigaks, kus inimesed saavad taas käia oma lähedasi meenutamas. Paljud, kes olid loobunud hauaplatsil käimisest, on leidnud tee tagasi ning jaganud lugusid oma kogemustest.

See talguprojekt tõstab esile noore initsiatiivi ja kogukonnatöö olulisuse. See on näide sellest, kuidas pealehakkamine ja hoolivus võivad muuta isegi unustatud paiga millekski, mis inspireerib ja ühendab. Talgute korraldaja loodab, et tema algatus innustab ka teisi noori ja kogukonna liikmeid leidma viise, kuidas olla kasulik oma kodukandile.

Talgud pälvisid ka meedia tähelepanu ja tunnustust.

Holstre pärimuste matkaraja avamine

Holstre mägedes avati pärimuste matkarada, mis pakub võimalust looduses liikuda, aga ka lugeda ja kuulata Holstre kandi rikkalikke pärimuslugusid. See on kogukonna algatus, mille elluviimiseks panustas Holstre külaselts lugematuid töötunde.

Matkaraja loomise käigus tehti ka kaks õppereisi, mille käigus koguti inspiratsiooni ja teadmisi teistelt, kellel on samalaadsete ettevõtmiste kogemus. Tulemuseks on rada, mis on täpselt selline, nagu kogukond unistas, ning pakub rahulolu ja uhkustunnet, et üheskoos on võimalik suuri asju korda saata.

Tagasiside matkarajal käinutelt on olnud innustav. Holstre külaseltsi liikmed on pälvinud oma pühendumuse eest tunnustust. Rada on muutunud kogukonnale tähenduslikuks paigaks, kus kohtuvad lood ja loodus ning mis pakub kõigile avastamisrõõmu ja inspiratsiooni.

Ratsa- ja rahatarkuse laagri korraldamine

Augustis korraldasid 14-aastased Emma Emilie Lääts ja Getter Laidvee Viljandimaal ainulaadse kolmepäevase ratsa- ja rahatarkuse laagri, milles osales 22 teismelist. Idee tekkis Emma Emilie Läätsel, kes nägi ratsatreeningutel, kuidas talupidajatel on algajatena palju tööd, kuid vähe võimalusi abi saada. Selleks, et aidata ning samal ajal pakkuda noortele põnevat ja õpetlikku kogemust, otsustasidki noored korraldada laagri, mis ühendaks töö ja õppimise.

Korralduse võtsid nad täielikult enda peale: nad leidsid koostööpartnerid, kirjutasid projekti, sõlmisid kokkulepped ja planeerisid tegevused. Täiskasvanud vajadusel vaid juhendasid. Laagri programm hõlmas talutöid, ratsatreeninguid, rahatarkuse ja esmaabi töötube ning eluks vajalike oskuste õppimist. Ööbiti Kaitseliidu telkides, söögid valmistati lõkkel ja laager oli osalejatele tasuta.

Laager pälvis suurt tähelepanu ja tunnustust. Osalejate registreerimisel täitusid kohad kuue tunniga. Osalejad ja lapsevanemad jäid laagriga väga rahule ning tüdrukutel paluti ka järgmisel aastal samasugune laager korraldada.

Emma Emilie Lääts ja Getter Laidvee näitasid oma algatusega, kuidas noored võivad märgata abivajajaid ja võtta ette keerulisi projekte, mis aitavad nii teisi kui arendavad nende enda oskusi. Nende pealehakkamine ja julgus inspireerivad kindlasti paljusid.

Viljandi [eel]arvamusfestivali noortetiim

Festival, mille ettevalmistamisse panustasid noortevolikogude liikmed, Viljandi Avatud Noortetoa töötajad ja Loov Viljandi eestvedajad ning nende kõrval Viljandi malevlased, toimus kolmandat korda ning on ainus Paide arvamusfestivali sõsarfestival, mis on teoks saanud rohkem kui korra, kinnitades niisuguse ürituse olulisust ja noortetiimi võimekust.

Avalikud arutelud leidsid sel aastal aset kolmel alal ja käsitlesid üheksat olulist teemat. Noored juhtisid arutelusid, milles jäid kõlama küsimused karjäärist, sotsiaalmeedia ja reaalsuse tasakaalust ning noorte aktiivsuse ja passiivsuse mõjust. Lisaks noortele olulistele teemadele käsitleti Viljandi tulevikku ja kultuurielu arengut. Festivalipäev pakkus ka kultuuri- ja haridusprogrammi esinejate ja õpitubadega, mis lisasid festivalile mitmekesisust ja sügavust.

Eriti märkimisväärne oli noorte suutlikkus kaasata Viljandi linna ja valla esindajaid. See võimaldas otsesuhtlust kodanike ja poliitikute vahel. Tänu noortetiimi algatusele jõudsid nende mured ja ettepanekud laiema kuulajaskonnani ning andsid võimaluse arutada kogukonna tulevikku koos otsustajatega.

Tugev vihmasadu festivali hommikul ei vähendanud osalejate arvu ega ettevõtmise edukust. Viljandlased ja külalised võtsid osa aruteludest ja festivalimelust, tõestades, et noorte korraldajate töö on kandnud vilja. Korraldustiim plaanib ka 2025. aasta festivali eesmärgiga kaasata veelgi rohkem noori ning kujundada põlvkond, kes mõistab kodanikuaktiivsuse ja koostöö olulisust.

Viljandi [eel]arvamusfestivali noortetiim näitas oma julgust, pühendumust ja oskust tuua kogukond kokku, olles eeskujuks noortele ja ka vanemate põlvkondade liikmetele.