Mis saaks pangas olevast rahast, hoiustest ja kaardimaksetest, kui Eestis puhkeks sõda?

Venelased ründavad droonide ja rakettidega pidevalt kogu Ukraina territooriumi. Pole kahtlust, et sõja puhkedes saaks ka terve Eesti samamoodi pihta. Foto: Ukrainian Emergency Service

Ehkki julgeolekuasjatundjad kinnitavad üksmeelselt, et Eestile ei ole praegu sõjalise kallaletungi ohtu, tehakse plaane ka juhuks, kui see peaks tekkima. Kuidas saame keset surma ja purustusi sularahaautomaatidest kätte oma raha, kas kaardimaksed töötavad edasi, mis saab laenu- ja liisingulepingutest, kui ei ole enam kodu, mille ostmiseks laenu võeti, ja kuidas on kaitstud teise ja kolmanda samba pensionifondidesse kogunenud raha?

Eesti Panga presidendi määruse "Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded" järgi on Eestis elutähtsa teenuse osutajad SEB Pank, Swedbank, Luminor Bank, LHV Pank ja Coop Pank.

Pangad peavad määruse järgi olema valmis küberrünnakuks, infosüsteemide ja seadmete riketeks, terroriaktiks, tulekahjuks, pikaajaliseks elektrikatkestuseks üle ööpäeva, telefoni-, mobiili- ja andmeside katkestuseks, tänavarahutusteks, epideemiaks, streikideks ja üleujutuseks.