Juhan-Mart Salumäe ⟩ Miks jätta märgade kõrvatagustega tegelastele autoga uhamise õigus?

Mitmele Viljandi kesklinna tänavale pandi eelmisel nädalal üles kiirust piiravad liiklusmärgid, nii et need piiritlevad nüüd ala, kus ei tohi enam sõita kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis. Foto: Elmo Riig

Ajalehe Sakala 19. novembri juhtkiri "Liikle, nagu südametunnistus lubab!" teeb veidi nõutuks. Ühelt poolt kõneleb see vastu iseendale, teistpidi põhimõtetele, millest lähtutakse laialdaselt liikluse reguleerimisel kõikjal Eestis.

Igal lugejal on võimalik juhtkirjaga ise tutvuda, kuid mulle jääb mulje, et selle koostaja ei pea mõistlikuks või põhjendatuks Viljandi vanalinnas piirkiiruse vähendamist 30 kilomeetrini tunnis. Juhtkirjas tuuakse esile kõnealuse muudatuse kolm võimalikku puudust: Viljandi tänavad on õhtuti inimtühjad, mistõttu puudub vajadus piirkiirust vähendada; Viljandis ei ole praegu kesklinnas suurt liiklusõnnetuste muret; keegi ei hakka tegema regulaarset järelevalvet. Lisaks öeldakse, et praegu ei paigaldata künniseid, mis liiklust füüsiliselt rahustaks.

Vastangi siinkohal neile kriitikanooltele. Seda mitte niivõrd munitsipaalpoliitikuna, kuivõrd inimesena, kes elab kõnealuse piirangu alas.