REPLIIK ⟩ Töö ei lase magada

Margus Haav Foto: Marko Saarm

Kellakruttimine tunni võrra ette- või tahapoole ei meeldi peaaegu kellelegi. Aga no kui peab, siis peab. Keerad ära, katsud uue unerütmiga harjuda. Kuni järgmise korrani.

Esivanematel olid  ööajaga hoopis teised lood. Uneharjumused on muutunud paari viimase sajandiga nii tugevasti, et kui õnnestuks mõni tööstusrevolutsioonieelne sugulane ajamasina abil tänasesse päeva toimetada, saaks ta šoki, kui avastab, et nüüd magatakse terve öö ühtejutti.

Sugugi kaugele ei jää aeg, mil enamiku inimeste ööuni oli jagatud kaheks. Magama mindi enamasti pärast õhtusööki ja ärgati üles nii nelja tunni pärast, kesköö paiku, et tegelda koduste toimetustega või vaba aega oma parima äranägemise järgi ära kasutada. Seejärel mindi uuesti magama ja põõnati hommikuni.