JUHTKIRI ⟩ Riik pidanuks hoolitsema konkurentsi eest

Sakala logo Foto: Sakala

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadust oli sotsiaalministeeriumis 15 aastat ette valmistatud ning 2022. aastal jõuti sellega lõpule. Tänavu juulist oli plaanitud seda rakendada, aga see lükkus edasi, sest polnud, kes arste kindlustaks. Nüüd, detsembri alguses hakatakse pakkuma patsiendikindlustust, mis teeb loodetavasti ravivigade korral hüvitise saamise patsiendile hõlpsamaks.

Perearstid peavad sõlmima kohustusliku kindlustuslepingu, mis võimaldaks katta ravivigadest tekkinud kulusid. Aga et sellise kindlustuse pakkujaid on ainult üks, Leedu AB Lietuvos Draudimase Eesti filiaal PZU Kindlustus, on perearstidel, kes peavad hakkama kindlustuse eest igal aastal tuhandeid eurosid välja käima, tekkinud hulk küsimusi ja paras annus pahameelt. Kas firmade konkurentsi korral oleks kulud veidi väiksemad? Miks võetakse kindlustuse määramisel eelduseks, et perearsti vigade tõttu sureb kümme inimest aastas? Miks vaadatakse kindlustuse määramisel käivet ning seega justkui karistatakse põhjalikke perearste, kes tellivad palju uuringuid?

Selliseid küsimusi on perearstid meedia vahendusel küsinud ning jääb üle murelikult kõrvalt vaadata, kuidas järjekordne konflikt riigi ja vajaliku ameti esindajate vahel laheneb. Iseenesest tundub, et seadust on küll kaua ette valmistatud, aga uue süsteemi jõustamisega kiputakse kiirustama ning suur osa arstide pahameelest on suunatud segaduse pihta. Muudatused inimestele üldiselt ei meeldi. Ka lisakulud mitte. Kuigi 60,120 ja isegi 200 eurot nimistu kohta kuus kindlustust maksta ei ole selline kulu, mis peaks ühte ettevõtjat ärist loobuma panema.