HÄÄLETUS ⟩ Viljandimaa aasta küla tiitli nimel võistleb kuus küla. Kes on sinu lemmik?

Aasta küla kuulutatakse välja 7. detsembril Kolga-Jaanis. Kuut kandidaati käis hindamas komisjon ning välja kuulutatakse ka rahva lemmik, kes valitakse Sakala veebihääletusega. Pildil Kõpu alevik (vasakul), Kärstna küla (paremal), Lilli külarahvas (keskel üleval), Tääksi küla, Vana-Võidu küla ja Uue-Kariste küla (keskel all). Foto: Elmo Riig, Marko Saarm, Erakogu

Tänavu asub Viljandimaa aasta küla tiitlit püüdma kuus kandidaati. Need on Vana-Võidu ja Kärstna küla Viljandi vallast, Uue-Kariste ja Lilli küla Mulgi vallast ning Kõpu alevik ja Tääksi küla Põhja-Sakala vallast.

Sakala abiga selgitatakse välja rahva lemmik. Hääletamisel saab osaleda nädal aega ning tulemused pannakse lukku 20. novembri õhtul.

Kõik soovijad said Viljandimaa aasta küla kandidaate esitada 12.–30. septembrini. Kandidaatidele seati üsna vähe tingimusi: esitatav peab olema Viljandimaa küla, külade piirkond või alev, mille kogukond on esitaja arvates ettevõtlik ja ühtehoidev, tegutseb oma kodukoha nimel ning on sellega teistele eeskujuks. Üles ei saanud seada neid piirkondi, mis on Viljandimaa aasta küla tiitliga pärjatud viimase viie aasta jooksul. Seega jäid valikust välja Viljandi valla Valma küla, kes sai tiitli eelmisel aastal, ja Põhja-Sakala valla Metsküla, kes pälvis tunnustuse 2020. aastal.

Vana-Võidu kandidatuuri väljapakkujad on kirjutanud, et sealne külaselts alustas ametlikult tegevust küll alles eelmise aasta mais, aga tegelikult on koos tegutsetud juba pikka aega. "Oleme korraldanud oma esimese suure jaanipäeva ning jätkame ka vanade traditsioonide tähistamist, milleks on talgud, hoovikohvik ja vastlapäev," kirjeldas selts oma tegevusi. "Meie eesmärk on hoida ja elavdada külaelu, pakkudes võimalust ühisteks tegevusteks ja kogukonna tugevdamiseks. Meil on rõõm, et viimaste aastatega on meie külla kolinud palju lastega peresid. Tahame neile pakkuda imelist kohta, kus on hea elada."

Vana-Võidus on tänavu olnud mitu suurt ettevõtmist. Esimene oli jaanipäev, millel külaseltsi hinnangul osales umbes 300 inimest. "Saime üritusega tugevdada kogukonna ühtset toimimist, sest paljuski null-eelarvega tegime ise kaunistused, lauad ja sildid. Külast said kõik kaasa lüüa: kes tuli appi ja aitas õmmelda, kes aitas laudu tassida. Korraldasime peo oma külale, et ka vanemad inimesed saaksid jälle kodust välja ega peaks kaugele minema, vaid saaksid oma kodukohas meeleolukat sündmust nautida. See läks meil väga edukalt ja kuna sündmus leidis palju kajastamist, tuli meile külalisi ka teistest maakondadest ning isegi Tallinnast ja Soomest."

Lisaks kevadistele suurtele talgutele toob külaselt välja kolmandat aastat korraldatud hoovikohvikute päeva, mis oli väga populaarne. "Pakkusime seekord inimestele võimalust tulla ka kaugemalt omatehtud hõrgutisi müüma või hoovitäikale kauplema. Ürituse aitasid meil veel toredamaks muuta Kolga-Jaani vabatahtlikud päästjad, kes lastele lõpetuseks mõnusa vahupeo korraldasid."

Vana-Võidu võiks kandidatuuri esitajate hinnangul teistele eeskujuks olla sellega, et on uuendusmeelne ning kaasab kõiki ja kuulab kõiki. "Meile on tähtis, et kõik elanikud hoolimata sellest, kas nad on noored või vanad, saaksid oma sõna sekka öelda, sest ainult nii saame teha oma küla kõigile just selliseks, nagu me ise seda soovime," kinnitavad külaseltsi esindajad.

Põhja-Sakala valla Kõpu alevikus elab 256 inimest ning seal tegutseb lausa neli mittetulundusühingut: Kõpu Külade Selts (endine Kõpu Naisselts), Kõpu Meierei, Pizzafest ja Kõpu Tuletõrjeselts, kes on viimaste aastate jooksul vastavalt oma võimalustele ja valdkondadele kogukonda panustanud.

Kõpu alevik võiks tema esitajate hinnangul teistele eeskujuks olla sellega, et on hoolimata haldusreformist jäänud kõigiti tegusaks ning mittetulundusühingute ja teiste kohalike elanike abiga korraldatakse seal palju üritusi. "Kuigi vald on kasvanud, on Kõpu alevik jäänud kohalike aktivistide toel piirkonna inimestele keskuseks ja kultuurielu südameks, mis neid ühendab," on kirja pandud.

Koostöös Kõpu kiriku ja Suure-Kõpu mõisaga, kus tegutseb armas väike kool, korraldatakse kontserte ja muid vaba aja tegevusi.

"Oleme uhked oma tunnusürituse PizzaFesti üle, mis on aasta-aastalt kasvanud ja leidnud sooja vastuvõtu nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Läbi aastate on aktiivsete kogukonnaliikmete eestvedamisel korraldatud motoorienteerumist, triatloni ja igakuiseid mälumänge. Mõisakool korraldab kogukonnale avatud üritusi, näiteks vabariigi aastapäeva aktust, kus kohalikele elanikele esinevad kooli ja lasteaia lapsed, samuti on kõik kogukonnaliikmed oodatud kooli jõulupeole ja kooliaasta lõpu kontsertpiknikule. Mõisakooli soojusest on võlutud ka Eesti Etno rahvusvahelises laagris osalejad, kes juba rohkem kui kümme aastat oma suvise folgieelse nädala mõisamajas veedavad ning kohalikke igal aastal oma kontserdiga kostitavad."

Aastaid on Kõpus tegutsenud täiskasvanute huviringid. Spordihoones käib koos sulgpalli- ja võrkpallitreeningute grupp. Mõisakoolis on kohaliku muusikaõpetaja juhtimisel harjutanud naiskoor, kes on esindanud kodukohta, koduvalda ja maakonda nii eelmisel üldlaulupeol kui maakondlikel laulupidudel. Sel sügisel alustab koor valmistumist järgmise aasta üldlaulupeole kandideerimiseks. Mõisakooli mudilaskoor osales viimasel noorte laulu- ja tantsupeol ning valmistub üldlaulupeo katseteks.

Viljandi valla Kärstna küla on esitajate kinnitusel kaunis, väga kokkuhoidev ja aktiivne küla, kus on palju üritusi ning kus külalised ennast alati oodatuna tunnevad. Igas kuus korraldatakse midagi põnevat, olgu selleks siis tuur kaunis ja väga hästi säilinud Kärstna mõisas, mõni ekskursioon, spordivõistlus, matk, kultuuriüritus, teatrietendus või kontsert. Seal võib tunda end väga hoitud ja oodatud külalisena. Kohalikud elanikud on esitaja kinnitusel väga sõbralikud ja toredad.

Suviti korraldatakse laste seeriavõistlust, noorte pärimusmuusika laagrit, teksamaterjali töötuba-laagrit, mis vältab tavaliselt paar päeva, ning teisi töötubasid. Kärstna küla rahvas on esitaja kinnitusel energiline, nooruslik ja ettevõtlik.

Põhja-Sakala valla Tääksi külas elab praegu üle saja inimese ning seal on läbi aegade olnud tugev ja ühtehoidev kogukond, kes oma tegevustesse kaasab ka ümberkaudseid külasid. Peamiseks eestvedajaks on kandidatuuri ülesseadja kinnitusel kujunenud mittetulundusühing, kes on oma hoole alla võtnud Tääksi järve.

Tähelepanuväärsete asjaoludena ongi välja toodud järve ümbruse korrastamine koos kogukonnaga, aga ka külas korraldatud kontserdid ning osalemine kodanikuühiskonna sihtkapitali stipendiumiprogrammis, milles pandi rõhk elanikkonna kaasamisele.

Eeskujuks teistele võiks Tääksi olla selle poolest, et kodukohaga tegelemine on süsteemne ja hästi korraldatud. Tääksis on kandidatuuri kohaselt pühendunud eestvedajad, korrastatud keskkond ning oskus oma küla vajaduste eest seista ka omavalitsuse tasandil.

Mulgi valla Uue-Kariste küla kohta öeldakse, et külarahvas on kogu aeg olnud aktiivne ning kiiduväärt on see, et rahvamajas on tegevused viimasel ajal hoogustunud ja korraldatakse palju ettevõtmisi.

Mulgi vallas üsna Läti piiri ääres asuv Lilli küla on esitajate arvates justkui uuesti ärganud. Tuuakse välja, et külal on väga pikk ja rikkalik ajalugu ning inimesed on selles külas tegelikult kogu aeg toimekad olnud. "Viimaste aastate jooksul on ettevõtmised suuremaks ja hoogsamaks läinud ja loodame, et see hoog ei rauge," seisab küla kandideerimiskirjas.

Aasta küla 2024 kuulutatakse välja 7. detsembril Kolga-Jaanis, kus koos Viljandimaa arenduskeskusega korraldatakse tunnustuspäev. Tiitli saajat ootab 500 euro suurune auhinnaraha Viljandimaa omavalitsuste liidult ja ta esindab Viljandimaad 2025. aastal üleriigilisel aasta küla konkursil.