JUHTKIRI ⟩ Kes varastas saiakese?

Sakala logo Foto: Sakala

See, et lapsed ja noored teevad igasuguseid rumalusi ning kohati lausa pätitempe, ei tohiks tulla üllatusena kellelegi, kes elus mõnda last kas või eemalt on näinud. Täiskasvanute asi peaks olema välja selgitada piir, kustmaalt peaks nende lolluste peale muigamine ja silmade pööritamine muutuma otsustavaks sekkumiseks. Poest varastamine, kaasinimeste sõimamine, mõnitamine ja filmimine kuuluvad juba selgelt sinna sekkumise valda.

Viljandi Jakobsoni koolile on teada antud, et selle õpilased kipuvad minema pika vahetunni ajal üle tee Maksimarketisse ning seal on olnud probleeme noortega, kes mõnitavad, solvavad ja filmivad töötajaid. Nad söövad riiulite vahel saiakesi, komme ja batoone või smugeldavad iseteeninduskassast saiakesi läbi, olles neile peale pannud mõne odava toote kleepsu. See ei ole sugugi ainult ühe kooli probleem, aga teiste linna koolide õpilastel ei jää suurt hängimisvõimalustega poodi kohe üle tee.

Jakobsoni kooli direktor ütles küll, et rääkimine ja teadvustamine on põhiline, millega kool selles olukorras tööd saab teha, ning ega muid hoobasid ole. Päris nii see aga pole. Jääb üle nentida, et ükskõik kui heade kavatsustega pikk, 50-minutiline vahetund koolis ka kehtestatud poleks – kui heal ettevõtmisel on kehvad tagajärjed, tuleb kodukord üle vaadata. Kui pikad vahetunnid toovad kaasa selle, et lähedal asuvate ettevõtete töötajad peavad taluma verbaalseid rünnakuid ja vaimset vägivalda, rääkimata kuritegevusest, nagu vargused, ei saa sellega niisama leppida ja õlgu kehitada. Kui koostöös lapsevanemate ja politseiga olukord lähiajal ei parane, tuleb kas vahetundi lühendada või leida viis, kuidas kõik lapsed, mitte ainult algklasside omad kooli territooriumil hoida.