Saada vihje

Sõpruslinna abistamise kampaania kogub hoogu, kuid rõõmu tumestab rämpsu annetamine. "Me ei tekita Ternopilisse Viljandi prügilat!"

Copy
Mittetulundusühingu Headuse Taru eestvedaja Janika Gedvil näitas laupäeval raamatukogus ka selliseid inimeste annetatud asju, mis abisaadetiseks ega üldse millekski enam ei sobi.
Mittetulundusühingu Headuse Taru eestvedaja Janika Gedvil näitas laupäeval raamatukogus ka selliseid inimeste annetatud asju, mis abisaadetiseks ega üldse millekski enam ei sobi. Foto: Marko Saarm

Viljandi linn alustas oma sõpruslinna Ternopili heaks annetuste kogumise kampaaniat. Toidupoodides on väljas kastid, kuhu saab poetada nii toiduaineid kui muud vajaminevat, linn on avanud rahaliste annetuste korjamise jaoks pangakonto ning igal laupäeval võtavad vabatahtlikud asju vastu Viljandi linnaraamatukogu esimesel korrusel. Annetuste kogujad rõhutavad, et eelkõige vajab sõpruslinn praegu toitu, aga ka mähkmeid ja liikumist abistavaid vahendeid, nagu näiteks karke.

Viljandi linnaraamatukogus aitavad annetusi vastu võtta ja nende kvaliteeti kontrollida ukrainlaste heaolu eest seisva mittetulundusühingu Headuse Taru liikmed. Hiljuti linnavolinikuks saanud Janika Gedvil, kes ühe vabatahtlikuna linnal annetuste korjamist organiseerida aitab, kõneles laupäeval annetusi vastu võttes, et inimesed on praeguseks nähtavasti läbi mõelnud, mida ja kuidas annetada. Võrreldes eelmise nädalavahetusega on seis juba palju parem ning isadepäevaeelseks laupäevaks oli annetusi kogunenud hulganisti. Muist annetusi oli kohale jõudnud isegi enne vabatahtlike saabumist ning kenasti kogumiskohta neid ootama jäänud. Raamatukogus on korjepäevad novembrikuus laupäeviti kella 12–15.

Eriti rõõmus oli Gedvil selle üle, et tavapärase toidu- ja riideabi kõrval annetati laupäeval palju ka muud väga vajalikku, näiteks mähkmeid ja beebitoitu. Laupäeval saabus suur hulk termopesu, karke ja isegi üks käimisraam. Gedvil kõneles, et olukord Ternopilis on praegu paraku selline, et küsimus pole üksnes sõja eest pagenud inimeste toitmises, vaid ka nende igapäevase eluga hakkamasaamises, samuti rindelt tagasi tulnud inimeste toetamises: paljudel neist on tõsiseid vigastusi, sealhulgas kaotatud kehaosi. "Üks noormees oli käest ilma jäänud, tema sai aga juba õnneks Ühendriikidest proteesi," rääkis Gedvil.

Tagasi üles