Pärast kella viit on linnapea ennekõike issi

Johan-Kristjan Konovalov abikaasa Signe ning poegade Kaarel Levi (isa seljas) ja Johannesega. Foto: Annika Vihmann

Viljandi linnapea Johan-Kristjan Konovalov oli 29-aastane, kui isaks sai. Praegu kutsuvad teda issiks kaks poissi: nelja poole aastane Kaarel Lev ja peagi kahene Johannes.

Nagu ta rääkis, oli ta pikalt teadnud, et soovib ühel hetkel isaks saada. Suuri eelarvamusi polnud tal selles suhtes olnud, sest ta oli kõrvalt näinud, kui vanem õde lapsed sai, ning õelastega palju koos aega veetnud. «Aga see, mis jalust rabab, on aeg, mis lapsed endale võtavad. Kui inimesed ütlevad, et laste saamine on elu muutev sündmus, siis täpselt nii ongi igas mõttes. Eelnev elu ongi eelnev elu ja kui on lapsed, siis on täiesti teine elu. Ei parem ega halvem, lihtsalt teistmoodi.»

Küsimusele, kas linnapeaks saamine muutis midagi tema kui isa rollis, vastas Konovalov, et elu lastega see eriti ei muutnud. Samas nentis ta, et ega eelminegi töö olnud väheintensiivne, kuid nüüd on elu iseäranis intensiivne, sest ühte tööpäeva peab mahutama suurel hulgal erinevaid tegevusi ja mõtteid. «Päris palju ajumahtu pean päeva jooksul ära kasutama, aga ma julgeks isegi öelda, et tänu lastele mul ei ole võimalik väga palju tööd koju kaasa võtta. Pärast tööpäeva lõppu pean ma ennast ikkagi nendele ümber lülitama ehk üldiselt olen ma pärast kella viit ikka issi.»