5G tähis ekraanil ei näita alati täit tõde

Võrtsjärve lõunatipu kandis nõrgas mobiilsidelevis ühe minuti jooksul kasutatud kolmest rakendusest üks näitab Telia võrgus üheselt, et kasutusel on vaid 4G-võrk sagedusel 800 megahertsi. Teine leiab lisaks üles mitu tugijaama sagedusel 800 ja 700 megahertsi ning ühtlasi viitab 5G-võrgu olemasolule, kuigi see pole kasutatav. Kolmas rakendus osutab, et telefon kasutab 4G-võrgus parasjagu korraga sagedusi 800 ja 700 megahertsi, ning on leidnud ka 5G, kuid see pole ühendatud. Telefon ise kuvab samal ajal oma ekraanil levisümboli kohal 5G märki. Et piirkond on asulatest eemal, levib 5G seal ilmselt samuti sagedusel 700 mega­hertsi. Foto: Kuvatõmmis

Viienda põlvkonna mobiilside kogub Eestis aina enam kasutajaid, ent kõik pole alati nii, nagu pealtnäha paistab. Nimelt võib teie telefon näidata ekraanil küll 5G sümbolit, aga sidepidamine käib tegelikult 4G-võrgus.

Niisuguse eripära avastasin mina, käesoleva leheloo autor, kui kord metsas seenel olles väitis telefon end järjepidevalt olevat 5G-võrgus. Kontrollisin asja mitme rakendusega, need aga osutasid, et telefon kasutab vaid 4G-võrku.

Milles siis asi? Selgus, et katki ei ole midagi ja nii peabki olema, sõltuvalt muidugi telefonist. Tõesti leidis telefon 5G-võrgu üles, kuid ei saa seda tehnilisel põhjusel kasutada. Telia tehnilise teeninduse juht Tanel Peep aitas asja mõista ning järgnev ülevaade põhinebki tema selgitustel.

Nagu mujal maailmas nõnda ka Eestis käivitati 5G-võrk algul niimoodi, et see vajab klientide teenindamiseks koostööd 4G-võrguga. Selle kohta öeldakse mitte-eraldiseisev ehk inglise keeles not stand alone (NSA) 5G-võrk. Säärase tehnoloogilise lahenduse puhul on 4G-võrk telefonile justkui ankruks, et see oleks sidefirmaga üldse ühenduses ja teaks, mida teha. Samuti on 4G-võrk vajalik helistamiseks ehk VoLTE kõnede tegemiseks ja SMS-ide vahetamiseks. Teisalt suudab telefon vastavalt vajadusele andmesidet korraga kasutada nii 4G- kui 5G-võrgus, näiteks juhul, kui on vaja liigutada mahukat andmehulka.

Tehnoloogiliselt järgmine samm on eraldiseisev ehk stand alone (SA) 5G-võrk, mille puhul on telefon ühendatud ainult 5G-võrku, kus toimib andmeside ning liiguvad kõned ja sõnumid. Mitmel pool välismaal on see juba kasutusele võetud, Eestis veel mitte.

Millal jõuab Eesti sama kaugele, seda Telia mobiilivõrgu osakonna juhataja Oliver Lekk praegu ei avaldanud, märkides, et ettevõte avalikustab oma 5G SA plaani, kui aeg on küps. Elisa mobiilivõrkude valdkonna juht Kristo Kork ütles, et Elisa on alustanud 5G SA tuumikvõrgu rajamist koostöös Ericssoniga, kuid jättis tähtaja samuti nimetamata. Tele2 tehnoloogiadirektor Tanel Sarri nentis, et see on lähiaastate plaanis, aga kuupäeva ei oska veel öelda.

Olgu öeldud, et 2G ja 3G puhul on telefon täielikult kas ühes või teises võrgus. 4G alustas omal ajal teisiti – telefon püsis küll 4G-võrgus ooterežiimil ja toimetas internetis, aga lülitus kõne tegemiseks kas 3G- või 2G-võrku. Osa vanemaid 4G-telefone vajab helistamiseks endiselt vanema põlvkonna võrgu abi. Tänapäevane 4G-telefon, millega saab kasutada VoLTE teenust ehk helistada 4G-võrgu vahendusel, kuid mis ei saa või ei tohi 5G-võrku kasutada, püsib 4G olemasolu korral alati 4G-võrgus.

Ükskõik, millist põlvkonda mobiilsidevõrk esindab, vajab see levimiseks raadiosageduslikke laineid. Madalad sagedused levivad kaugemale ja läbivad paremini takistusi, kõrgemad aga pakuvad kiiremat andmesidet ning seda korraga paljudele klientidele. Tehniliselt on võimalik kõiki sagedusi kasutada ükskõik millise põlvkonna mobiilsidesüsteemi heaks.

Erinevad sagedused

Eestis on eri põlvkonna ehk generatsiooni (G) sidevõrkude puhul suuremal või vähemal määral kasutusel sagedused 700, 800, 900, 1800, 2100, 2300, 2600, 3500 ja 26 000 megahertsi ning mõne põlvkonna puhul need kattuvad. Arvud on siinkohal ümardatud, tegelikult on iga sidefirma jaoks omad täpsed sagedused. Kogu maailmas on neid muidugi märksa rohkem.

Ja nüüd jõuamegi tagasi leheloo sissejuhatuse juurde. Kui teie mobiiltelefon näitab ekraanil 5G tähist, siis tegelikult, nagu ütles Telia tehnilise teeninduse juht Tanel Peep, on kaks võimalust.

Esiteks: telefon on tavapäraselt korraga ühendatud nii 4G- kui ka 5G-võrku. 5G-võrku kasutab telefon enamasti siis, kui on tarvis liigutada ooterežiimil püsimisest suuremat andmehulka – näiteks vaadata mõnda veebilehte, kasutada rakendusi, edastada pilte, muusikat ja videot. 4G-võrgus, nagu eespool kirjas, peab telefon sidefirmaga vajalikku tehnilist suhtlust, võimaldab teha kõnesid ning SMS-e, aga vajaduse korral on lisaks ametis andmesidega.

Teiseks: telefon töötab ekraanil olevast 5G-võrgu tähisest hoolimata üksnes 4G-võrgus. Ehk siis kõik toimib vaid 4G-võrgu vahendusel.

Viimati mainitud juhul peitub peamine põhjus asjaolus, et piirkonnas levib nii 4G kui 5G kasutuskõlblikult vaid madalal sagedusel. Nimelt ei suuda osa mobiiltelefone madalaid sagedusi korraga 4G ja 5G jaoks kasutada. Ühest küljest on tark seadeldis küll piisavalt nutikas, et leiab 5G üles ja annab sellest teada, teisalt aga kaht madalat sagedust eri põlvkonna võrgu jaoks korraga pruukida ei mõista. Teine osa nutifone aga oskab. Milline neist on suurem ja milline väiksem osa, pole võimalik öelda.

Eelviidatud madalad sagedused Eestis on 700, 800 ja 900 megahertsi. Enamasti domineerivad madalad sagedused eemal linnadest ja suurematest küladest. Nii võib juhtuda näiteks metsas, rabas või mujal kauges ilusas kohas, et telefon toimetab täielikult vaid 4G-võrgus – mis siis et ekraanil levisümbolite kõrval ilutseb 5G märk. Lihtsalt, oletame, levib 5G seal sagedusel 700 ja 4G sagedusel 800 megahertsi.

Lisaks ei saa teadaolevalt ükski mobiiltelefon hakkama sama sageduse korraga kasutamisega 4G ja 5G jaoks, olgu see siis madal või kõrge. Näiteks kui mõlema põlvkonna jaoks parasjagu kõige tugevam signaal on 2100 megahertsi, kuvab telefon ekraanil küll 5G märki, aga toimetab täielikult 4G-võrgus. Küll võib sidefirma oma võrgu seadistada selliselt, et niisugust muret ei teki ning telefon valib mõlema põlvkonna jaoks erinevad sagedused.

Olenevalt sidefirmast võib telefon mõnes paigas võtta omaks hoopiski vaid 3G- või 2G-võrgu. Telia lülitas 3G välja eelmisel aastal, Elisa teeb seda tänavu ja Tele2 võtab sama tee ette järgmisel aastal. 2G-võrgus on telefonil Eestis võimalik valida sagedus 900 või 1800 ja 3G puhul 900 või 2100 megahertsi.

Tehnika muidugi ei püsi paigal, vaid aina areneb. Maailmas terendab silmapiiril juba 6G ning asjahuvilised räägivad veel kaugemast tulevikust. Mis ühtlasi tähendab, et muutuvad ka praegused tehnilised võimalused ja lahendused.

Kuidas avastada

Ma ei tea, kuidas teistel, aga selle leheloo autoril tekkis juba oma esimese nutitelefoni saamise järel kange kiusatus välja selgitada, milliseid sagedusi telefon parasjagu kasutab. Õnneks on loodud rakendusi, mis suudavad seda infot näidata. Niisamuti on sellisest rakendusest kasu, kui on soov aru saada, kas telefon töötab parasjagu vaid 4G- või ka 5G-võrgus.

Androidi operatsioonisüsteemi kasutajale soovitan oma kogemusest kolme rakendust, kuigi neid on veel. Tuleb lihtsalt proovida, mis endale kõige enam meeldib. Erinev on pakutava info maht ja esitus. Mina olen jäänud kasutama kolme rakendust: SignalCheck Lite, LTE Discovery ja NetMonster. Kas iPhone’i telefonide tarvis on olemas samasuguseid rakendusi, jääb Sakala siinkohal vastuse võlgu.

SignalCheck Lite oli mu esimene leid ja meeldivalt lihtne, aga vähemasti minu Xiaomi telefonis ei suuda see võrguinfot piisavalt värskendada, vaid jääb nii-öelda seisma. Kui olen õigesti aru saanud, siis uusimate Androidi tasemetega selle rakenduse Lite-versioon üldse ei töötagi. LTE Discovery pakub rohkem infot, näiteks püüab rakendus kuvada kõiki, isegi väga kaugete tugijaamade nõrku 4G-sagedusi.

NetMonster tundus alguses kõige segasem, nii et installisin ja deinstallisin seda mitu korda. Viimasel ajal eelistan aga just NetMonsterit, sest see oskab näidata, milliseid 4G sagedusi telefon parasjagu korraga koos kasutab, ning annab muud asjakohast infot, mida pidevalt värskendab. Selge vastuse leiab samuti 5G kohta.

Võib juhtuda, et eeskätt muu maailmajao jaoks tehtud rakendus saab eestimaisest võrgust mõneti teisiti aru. Nii näiteks on mõni rakendus näidanud, et meil siin on 5G sageduseks 3700, kuigi tegelikult on 3500 megahertsi. Üldistades on tegu lähedaste sagedustega, mis kohati omavahel kattuvad – Eestis varieerub see sagedusvahemik 3300–3800 megahertsini ja mujal maailmas 4200 megahertsini.

Sagedusi aitavad eristada sagedusalanumbrid, mida 4G-võrgus tähistatakse B- ja 5G-võrgus n-tähega. Näiteks n48 ja n78 viitavad sagedusele 3500 megahertsi, n77 aga sagedusele 3700 megahertsi. Kusjuures n78 kuulub justkui n77 hõlma alla, olles nii-öelda alamsagedusala. Eestis on neist kasutusel n78.

Lõpetuseks üks nüanss veel. Kui telefon kuvab ekraanil levitugevuse sümboli kõrval 5G tähist isegi siis, kui võib parasjagu 4G-võrgus olla, siis millise G signaali tugevust näitavad «levipulgad»? Uurisin asja Xiaomi rahvusvaheliselt klienditeeninduselt ja sain vastuseks, et hoolimata G tähisest näitab Xiaomi telefoni levisümbol alati selle võrgu levi tugevust, mida telefon parasjagu andmeside vahetamiseks peamiselt kasutab.­

Mis vahet sel on?

Mida uuem on mobiilsidepõlvkond, seda kiiremat andmesidet see võimaldab. Tekst, pilt, muusika, video ja mis kõik veel liiguvad aina nobedamalt, et meil oleks mugav oma nutiseadet kasutada.

Tavalises olukorras ei saa tavaline inimene oma tavalise tegevuse juures arugi, kas telefon töötab tema heaks parasjagu 4G- või 5G-võrgus või pruugib mõlema põlvkonna võrku korraga. Kui levi pole nigel ega võrk kasutajatest umbes ning tarvis pole liigutada üüratult mahukat andmehulka, siis võib öelda, et vahet pole. Vähemasti ei pruugi erinevust tajuda.

Teoreetiliselt võib erandlikult juhtuda, et tehniliste iseärasuste kokkusattumisel leiab telefon suurema kiiruse hoopiski 4G-, mitte 5G-võrgus. Kui aga sidefirma on oma võrgu hästi planeerinud ja häireid ei esine, saab 5G-võrgus suured asjad muidugi kiiremini aetud kui 4G-võrgus.

Andmesidet võimaldavad samuti 3G- ja 2G-võrk, kuid nende abil internetis käies peab varuma suuremat kannatlikkust või ei õnnestu mahukas andmeseanss sootuks. (Sakala)