Väikekooli juht lasi kogenud õpetaja päevapealt lahti

Võhma kooli ja lasteaia direktor Kristel Vahtra ja Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp avasid mullu lasteaias uue rühmaruumi. Peatselt peab vallavalitsus otsustama, kuidas taastada Võhma koolis töörahu. Foto: Elmo Riig

Vähem kui saja õpilasega Võhma põhikoolis lahvatas suur tüli, kui direktor vallandas päevapealt vilunud õpetaja. Kuigi direktori hinnangul on vallandatu ebausaldusväärne, on lapsevanemad teist meelt ja süüdistavad koolijuhti aastatepikkuses vaimses terroris. Vanemad asusid allkirju koguma pöördumisele, milles paluvad vallavalitsusel algatada koolis toimuva uurimiseks teenistuslik järelevalve.

Kolmanda klassi juhataja Eve Jaanus on õpetaja olnud 38 aastat. Ta on näinud igasuguseid lapsi ja olukordi, aga see, mis toimus 1. novembril, lõi isegi tema pahviks.

Sakalaga kohtudes ei salga Jaanus, et on selge ja otsekohese jutuga, tõe ja õiguse eest võitleja ega lase oma õpilastele niisama liiga teha. "Võhma koolist on saanud justkui surnukuur. Täielik vaikus. Ükski töötaja, kes ei kuulu direktori siseringi ja lemmikute sekka, ei julge midagi arvata ega öelda. Vähimagi eriarvamuse järel hakkab direktor süstemaatiliselt kiusama. See on päris uskumatu, et inimesed on aastaid sellist terrorit talunud," rääkis Jaanus.

Miks direktor Kristel Vahtra õpetaja Eve Jaanuse töölepingu 1. novembril erakorraliselt lõpetas? Vahtra toetus töölepinguseaduse paragrahvile, mis võimaldab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Vahtra loetles töölepingu erakorralise ülesütlemise teates üheksa rikkumist. Ühtlasi viitas ta töölepinguseaduse paragrahvile 15, mille järgi peab töötaja tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.

Kõlab, justkui oleks õpetaja Jaanus tulnud tööle purjuspäi, löönud kedagi või viilinud tundidest, aga ei midagi sellist. Peamise etteheite järgi, millest kõik ülejäänu hakkas lumepallina veerema, saatis õpetaja oma töiselt meiliaadressilt direktori koostatud käskkirja oma isiklikule meiliaadressile.

Direktor Vahtra oli vormistanud käskkirja klassijuhataja Jaanuse õpilasele, teise klassi poisile, sest too ei olevat tahtnud pikapäevarühmas koduseid töid teha. Poiss ei kakelnud ega rikkunud muud moodi korda, ainult koolitööde tegemise isu ei olnud.

Õpetaja Eve Jaanus on kurb. "Kas see on normaalne töökeskkond, kus on vaenlased ja sõbrad? Võhma kooli demokraatia seisnebki direktori arvamusega nõusolemises ja oma mõtete enda teada hoidmises," sõnas Jaanus. Foto: Elmo Riig

Direktor ei küsinud enne käskkirja väljastamist selgitust õpilaselt ega palunud ka sotsiaalpedagoogil kokku kutsuda ümarlauda, et vestelda vanema, klassijuhataja ja pikapäevarühma pedagoogiga.

Käskkiri jõudis järgmisel päeval klassijuhataja Jaanuse töömeilile, misjärel andis ta sellest teada lapse emale, kes polnud käskkirjast kuulnudki. "Minu hinnangul ei olnud käskkirja väljastamine põhjendatud. Saades käskkirja enda töömeilile ja teades, et seni pole õpilase käitumise üle arutletud, siis hämmingust ja tekkinud usaldamatusest direktori vastu edastasin selle isiklikule e-postile. Minu usaldus tööandja vastu kadus, kui ta aastaid tagasi muutis EHIS-s (Eesti Hariduse Infosüsteem – toimetus) minu töökoormuse andmeid, et mu töökoormust ehk palka töölepingus vähendada," täpsustas Jaanus.

Jaanus oli teise klassi lapsele tehtud käskkirjast niivõrd häiritud, et pidas nime ja muid isikuandmeid nimetamata nõu oma kolleegiga ühest teisest koolist. Too oli aga nii agar, et tegi õpetaja Jaanuse teadmata Eesti haridusfoorumi Facebooki lehele postituse. Selleski ei olnud öeldud lapse nime, vanust, kooli ega muud, mis võinuks viidata Võhma kooli teise klassi poisile.

Pärast seda läks koolis mürgel lahti. Kui käskkirja saanud lapse emal oli postitusest ükskõik, siis direktor Vahtrale käis see närvidele. "Direktor lasi infotehnoloogil mu tööpostkasti sulgeda. Kuigi ma ei edastanud ega näidanud käskkirja kellelegi, soovis direktor minu postkastist väljunud kirju kõigi kolleegide juuresolekul kontrollida. Kooli infotehnoloog kinnitas kõigi kohalolijate juures, et ma ei olnud käskkirja ühelegi kõrvalisele isikule saatnud," rääkis õpetaja.

Pärast seda, kui Jaanus ruumist lahkus, oli infotehnoloog aga öelnud, et pedagoog oli kirja saatnud oma isiklikku e-postkasti. "Direktor tegi mulle selle eest hoiatuse. Varem ei olnud sisekorraeeskirjades punkti, mis keelaks oma isiklikule e-postile kirju saata, aga nüüd viimaste kuude jooksul on see sinna juurde kirjutatud," rääkis Jaanus.

Ent see oli alles algus. Kui Eve Jaanus küsis infotehnoloogilt, miks too ei rääkinud e-kirja kirjakastide vahel liikumisest sel ajal, mil ta ise oli kohal, hakkas osa kolleege Jaanust agressiivses ja ebaviisakas käitumises süüdistama.

Et i-le täpp peale panna, alustas sotsiaalpedagoog Tairi Lappalainen Eve Jaanuse vastu allkirjade kogumist. "Allkirju koguti sõnadega "Sa pead alla kirjutama". Haldusjuht teatas ühele töötajale, et ta peab olema nende poolel, sest direktorit tuleb kaitsta. Kelle või mille eest kaitsta? Miks ja millised pooled siis Võhma koolis on? Kas see on normaalne töökeskkond, kus on vaenlased ja sõbrad? Võhma kooli demokraatia seisnebki sisuliselt direktori arvamusega nõusolemises ja oma mõtete enda teada hoidmises. Suur kaadri voolavus näitab samuti, et juhtimises on suuri ebakõlasid,” lisas Jaanus.

1. novembril ei lubanud direktor Eve Jaanusel oma vallandamisdokumenti ise lugeda, vaid luges selle õppejuhi juuresolekul ette. "Püüdsin teda peatada ja selgitada, aga ta ei lubanud. Koos õppejuhiga käskisid mõlemad mind kohe dokumendile alla kirjutada. Kui selline otsus tuleb nagu välk selgest taevast, siis suures segaduses ja pinge all olles kirjutasingi kahjuks alla. Murdusin," tunnistas Jaanus ning lubas pöörduda töövaidluskomisjoni.

Direktor Vahtra poolehoidjaid ei ole Sakalaga vestelnud allikate sõnul palju, kuid sinna kuuluvad direktori lähikondsed: sotsiaalpedagoog, haldusjuht, eripedagoog ja õppejuht.

Võhma kooli hoolekogu endine esimees Maarit Kalberg rääkis Sakalale, et aastatel 2021–2023, mil ta hoolekogu juhtis, oli Vahtraga tihti probleeme.

"See, et tal oli Eve Jaanuse vastu jäiselt õhkav vimm, paistis kaugele. Mul on isegi protokollitud, kuidas ta ühel hoolekogu koosolekul kõigi kohalviibijate kuuldes ütles, et ta ei suuda Jaanusega ühes toas olla ega temaga vestelda. Seda pidavat direktori sõnul tegema kolmandad osapooled. Kujutage ette, asutuse juht ütleb oma töötaja kohta niimoodi!" meenutas Kalberg.

Tema sõnul on direktor Vahtra vaimne terrorist. "Ta on nagu maffiaboss, kes paneb oma lemmikalluvad enda kasuks tööle. Ta on malbe häälega, aga tegelikkuses käsib, poob ja laseb. Õpetajad käivad mööda seinaääri ega julge midagi vastu öelda. Kui vastu ütled, hakatakse kiusama. See väljendub alandamises, naeruvääristamises ja isiklikus ründamises," kirjeldas Kalberg.

Ent mis võib olla veelgi hullem, Kalbergi kinnitusel kiusab ja alandab Vahtra ka lapsi. "Kõige südametum juhtum, mis kohe meenub, on ühe lapsega, kes kaotas poolteise aasta jooksul nii oma bioloogilised kui kasuvanemad. Laps pidi kolme leinaga nii lühikese aja jooksul toime tulema. Ja mida tegi direktor!? Küsis leinas lapselt koridoris teiste juuresolekul: "Kas sa tahab lastekodusse sattuda?" Kas saab veel midagi õudsemat olla?" meenutas Kalberg nördimusega.

Kui direktorile vanemad ei meeldi, siis hakkavat ta Kalbergi sõnul pere last kiusama. Võimalusi leiab selleks koolis erinevaid. "Vahtra muutub alati isiklikuks: "Vaadake, milline te ise olite!" Või toob jutuks koolivälised teemad, mis ei ole üldse tema asi. Kui perekond on sattunud lastekaitsesse, siis seda hakatakse koolis lahkama, kuigi põhjus ei pruugi üldse kooli elus peituda," lisas Kalberg. Hoolekogu esimehena oli ta pöördunud Võhma kooli juhtimise asjus ka haridusministeeriumi poole, ent tulemusteta.

Erki Veideri laps käis Eve Jaanuse juhatatud kolmandas klassis. Kui laps 1. novembril koju tuli, olid tal silmad märjad ja meel kurb: klassijuhataja olla lahti lastud. Samas ei olnud direktor vanematele juhtunust teatanud.

Vallandamisest said vanemad teada samal õhtul kella kaheksa paiku, kui Jaanus lapsevanemate Facebooki gruppi kirjutas, et ta on ametist lahti lastud ega tule enam klassi ette. 

Pärast Jaanuse vallandamisest kuulmist sai Erki Veideril direktori käitumisest villand. "Eve Jaanus oli vaat et kooli üks kõige paremaid ja hinnatumaid õpetajaid. Ja mille eest ta lahti lasti? Selle eest, et ta seisis oma õpilaste eest. Kaks last oleme juba pidanud Olustverre kooli viima. Kõige väiksem käib veel Võhmas. Paljud teised vanemad on samuti lapsed Võhmast ära võtnud, ei jõua seda direktori kiusu taluda. See on ju aastaid käinud, ega see esimene juhtum ole," rääkis Veider, kes koos teiste vanematega kogub vallavalitsusse läkitatavale pöördumisele allkirju.

Pöördumises palutakse, et koolipidaja algataks Võhma koolis toimuva uurimiseks sõltumatu teenistusliku järelevalve ja korraldaks kogu koolipere ja vanemate seas rahulolu-uuringu. "Kui direktor kuulis, et hakkasime allkirju koguma, lasi ta ühel oma alluval meiega ühendust võtta, et annaksime allkirjadega pöördumise direktorile, kes siis korraldaks koolis õppenõukogu ja lahendaks probleemid. Aga sel ei oleks mõtet, nii pandaks jälle kõik kalevi alla. Direktor tahab lihtsalt näha, kes allkirja andsid, ja seejärel algaks järjekordne tagakiusamine," lausus Veider. Praeguseks on koos üle 40 allkirja.

Võhma kooli töötaja, kelle nime Sakala tema edasise käekäigu huvides ei avalda, rääkis, et kooli üleüldine õhkkond sõltub direktori tujust. "Kogu aeg oled pinges. Kunagi ei tea, kes ja millal võib su peale kaevata. Direktor on enda ümber moodustanud soosingus olijate ringi, kes ülejäänud õpetajate tegevusel silma peal hoiavad ja kui midagi ei meeldi, siis ette kannavad. Kui töö meeldib, kannatad selle olukorra ära, püüad taluda ... Viimane rahulolu-uuring oli 2018. aastal ja see ei näidanud mingit rahulolu. Pärast seda nõudis direktor töötajatelt, kes mida oli kirjutanud ja kuidas niimoodi saab üldse arvata. Midagi ei muutunud, olukord on läinud veelgi hullemaks. Õpetajaid, kes ei kuulu lemmikute ringi, alandatakse, mõnitatakse ja naeruvääristatakse kolleegide ees," kõneles pedagoog.

Põhja-Sakala praegune abivallavanem Luule Tiirmaa on samuti Võhma koolis töötanud. "Mina töötasin Kristel Vahtra kõrval pool õppeaastat õppealajuhatajana," ütles ta. Foto: Elmo Riig

Sakalaga vestelnud Võhma kooli endised ja praegused õpetajad ning hoolekogu kunagine juht kinnitasid ühest suust, et seni ei ole nad koolipidajalt ehk Põhja-Sakala vallavalitsuselt abi saanud. Praegune abivallavanem, varem Võhma koolis töötanud Luule Tiirmaa ütles, et Vahtra töötab Võhma koolis 2011. aasta detsembrist. "Mina töötasin tema kõrval pool õppeaastat, õppealajuhatajana. Otsuseid asutuses teeb juht. Töölepinguid sõlmitakse ja töölepinguid lõpetatakse. Erineval põhjusel. Kui on raskusi juhiga suhtlemises, saab alati kaasata tuge väljastpoolt. Kui probleemidest on koolipidajat teavitatud, siis on reageeritud. Eesmärgiks on  töörahu saavutamine. Seepärast me ei oleta, vaid kogume teadmisi ja astume vajalikud sammud piisavalt teadlikud olles," lubas Tiirmaa.

Kuigi Sakala pöördus korduvalt Võhma kooli direktor Kristel Vahtra poole ja palus nii Eve Jaanuse töölt vabastamise kui muude etteheidete kohta tema vaatenurka, ei olnud Vahtra nõus seda jagama. "Töösuhte lõpetamise aluseks ei olnud vallandamiskäskkiri ja kuna tegemist on potentsiaalse töövaidlusega ning puudutab kolmandaid isikuid, ei saa kool juhtumit kommenteerida," vastas ta esimesele järelepärimisele.

Teistkordse pöördumise peale vastas Vahtra, et kuna Sakala pöördumine sisaldab endiselt kolmandate isikute kohta käivaid andmeid, ei ole Võhma koolil võimalik neile vastata. "Arvestades asjaolusid, mille alusel minu poole pöördute, ei hakka ma päringus esitatud subjektiivseid ja paljasõnalisi hinnanguid ümber lükkama. Saan kinnitada, et kõiki töötajaid koheldakse võrdselt ja probleemide esinemise korral need lahendatakse," ütles direktor. 

Tairi Lappalaineni sõnul on Eve Jaanuse vastaste allkirjade kogumise eesmärk kirjas kollektiivpöördumises, kuid mis see on, ta ei avaldanud. "Mina ei sundinud kedagi allkirja andma. Sellist lauset "Sa pead alla kirjutama" ei ole mina mitte kellelegi öelnud. Eve Jaanus ei viibinud kunagi samas ruumis isikuga, kes dokumendiga tutvus. Kuidas ta saab üldse väita, et keegi on sundinud?" on Lappalainen nördinud. Kooli tööõhkkonda ja -keskkonda iseloomustas Lappalainen siiski positiivsena.

Loo algses versioonis oli kirjas, et Tairi Lappalainen juhatab Eve Jaanuse vallandamise järel tema 3. klassi. See ei vasta tõele. Autor Kadri Paas vabandab.