JUHTKIRI ⟩ Suhteline vaesus on suhteline

Sakala logo Foto: Sakala

See, et nii suhtelise kui absoluutse vaesuse näitajad on Viljandimaal mõnevõrra paranenud, on kahtlemata hea uudis. Eriti võib just absoluutse vaesuse näitaja paranemisest rõõmu tunda, sest see näitab tõepoolest kriitilises seisus inimeste hulka.

Samas tuleb alati silmas pidada, et suhteline vaesus on suhteline, ehk siis seda, et matemaatiliselt ei ole võimalik olukord, et suhtelist vaesust ühiskonnas üldse ei ole: selleks peaksid kõik sendi pealt sama sissetulekut saama. Seega tähendabki näiteks pensioni- ja muude toetuste tõus, et hulk inimesi, kes enne arvati suhtelises vaesuses elajate sekka, jäävad nüüd nende seast välja, ehkki nende elu kuigivõrd muutunud pole. Eks iga euro aita, aga 805-eurost sissetulekut teeniva inimese elu ei erine märkimisväärselt 815-eurost sissetulekut teeniva omast. Üks on aga statistika kohaselt vaene, teine mitte. Ja kui mediaanpalk peaks mingil põhjusel kerkima, on mõlemad jälle vaesed, ning vastupidi.

Ehk siis lühidalt kokku võttes: statistika vajab alati konteksti ja põhjalikku tõlgendamist. See, et inimene pole suhteliselt vaene, ei pruugi tähendada, et ta pole vaene, lihtsalt kuskile on tõmmatud piir, mis liigub automaatselt koos mediaanpalga muutumisega.