VOOTELE PÄI Euroopa Liit peab nüüd majanduse, tehnoloogia, julgeoleku ja ka välispoliitika mõttes saama iseseisvamaks

Vootele Päi (SDE)
Vootele Päi (SDE) Foto: Mihkel Maripuu

USA presidendivalimiste tulemus teeb rahutuks, sest loomulikult hoidsin isegi pöialt teisele kandidaadile Kamala Harrisele. Aga lähtusin printsiibist "Hope for the best, but expect the worst" – "Looda parimat, valmistu halvimaks". Ehk oli see ka minu 15 aasta eest Floridas saadud ukselt-uksele-raamatumüüja kogemus, mis aitas mul ootusi ja lootusi kärpida.

See, mida oleme näinud USA presidendivalimiste kampaania käigus meedias ja sotsiaalmeedias – lärm, valeinformatsioon, isiklikud solvangud, viha õhutamine –, pole minu silmis mitte põhjus, vaid tagajärg. Küsida tuleb: miks on nõnda paljud valijad sellisele populismile haavatavad? Miks USA valija sellist "toodet" tahab?

2009. aasta suvel 2008. aasta majanduskrahhi järgses Florida eeslinnas raamatute müümine polnud puhkusereis USA ida- või läänerannikul. See oli neli kuud halastamatut reaalsust, koputades sadadele Florida äärelinna ustele, kohtumised USA valijatega. Lapsepõlves teleriekraanilt imetletud Ameerika unelma asemel nägin Ameerika reaalsust. Ma ei tulnud sealt tagasi raamatumüügipoisist self-made-rikkurina, küll aga paari õppetunni võrra rikkamana.

Esiteks ei tule mulle suure osa USA valijate haavatavus valeinfo ja populismi suhtes sugugi üllatusena. Küsimus taandub ikkagi avalikule haridussüsteemile. Üks asi on isiklik tunnetus, mis tekib, kui kohtuda laste ja lastevanematega, teine asi halastamatu statistika. USA rahvastikust on hea kirjaoskus 80 protsendil inimestest, sealjuures 54 protsendi täiskavanute kirjaoskus jääb alla kuuenda klassi taseme. Rõhutan – see pole minu hinnang või mulje, vaid statistiline fakt. Võrdluseks võib öelda, et Euroopa Liidu keskmine kirjaoskus on 98,8 protsenti.

Tagasi üles