Hiljuti ilmunud Eesti konjunktuuriinstituudi raport tõestab ilmekalt: koalitsioon ei ole oma tööga hakkama saanud. Kui aasta tagasi pidas 50 protsenti ettevõtjatest valitsuse majanduspoliitikat ebausaldusväärseks, siis nüüd on see näitaja juba 87 protsenti. Halvenenud on sisuliselt kõik olulised näitajad: välisinvesteeringute keskkond, äritegevuse takistused, ühiskondlik ebavõrdsus ja infrastruktuuri mahajäämus.
Andrei Korobeinik ⟩ Riigieelarve hävitab Eesti majandust
Eelarvesse on tekkinud kahe miljardi euro suurune puudujääk ning valitsus üritab seda täita kõige kaitsetumate elanikkonnarühmade arvelt. Kuid raha ei saa leida sealt, kus seda pole, ning seetõttu püstitab Eesti rekordeid majanduslanguse kiiruse ja kestuse poolest. Rahvusvahelise Valuutafondi raporti järgi on Eestist saanud suurima majanduslangusega riik Euroopas. Maailmas hoiab Eesti majanduslanguse kestuse poolest teist kohta, esikohal on Haiti.
Järgmise aasta riigieelarve jätkab senist valitsuspoliitikat: raha üritatakse endiselt ära võtta kõige vaesematelt, maksutõusud mõjutavad enim haavatavamaid elanikkonnarühmi. Niinimetatud julgeolekumaks võtab keskmise pensioni saajalt 15 eurot kuus, samas tunnistas rahandusminister Jürgen Ligi riigikogu debati käigus, et kogutud raha ei lähe julgeolekusse, vaid lihtsalt haihtub eelarveaugus. 1. juulist jõustuv automaks sunnib maapiirkondade elanikke loobuma autodest, mis põhjustab veelgi suuremat rahvastiku väljavoolu küladest linnadesse. Koalitsioon kärbib sotsiaalvaldkonda: üliõpilased jäävad stipendiumita, üksikud pensionärid toetuseta ja töötud ravikindlustuseta.