Hundid murdsid Kookla külas kümme aastat pere lemmikuks olnud koera

Hundid murdsid ketis oleva koera ja sõid teda maja välisuksest paarkümmend meetrit eemal. Foto: Elmo Riig

Viljandist kümmekond kilomeetrit Sürgavere pool Kookla külas murdsid hundid ööl vastu esmaspäeva ketikoera. Pererahvas öösel rünnakut ei kuulnud ning hommikul avastas maja eest pooledi söödud koera jäänused.

"Kümneaastaseks oleks kohe saanud," ohkas koera perenaine Maie Paju. "Oli tore loom, liikus vabalt ringi, kellelegi kallale ei läinud."

Õhtul oli koer toas, aga et tal hakkas palav, siis lasti ta ööseks õue, pandi ka igaks juhuks ketti, et kaugemale uitama ei läheks. Hommikuks koera enam ei olnud.

Viljandi jahimeeste seltsi juht Priit Vahtramäe nentis sündmuskohta vaadates, et selles piirkonnas pole tohtinud juba 15 aastat ühtegi hunti lasta, aga rajakaamerate järgi on teada, et seal liigub üheksast hundist koosnev kari. Kütid saavad murdmisjuhtumi vaid fikseerida ja info otsustajateni viia.

Hundijaht algas Eestis ametlikult reedel. Viljandimaa jaguneb kolme huntide ohjeldamise piirkonna vahel, mis kõik ulatuvad üle maakonna piiri, ja ehkki kõik piirkonnad said üle aastate hundilaskmislube, tohib Viljandimaa territooriumil hunte jahtida vaid kandis, mis jääb Viljandi-Valga piirkonna alla. See algab Valgamaalt, hõlmab osa Mulgi ja Viljandi vallast ning ulatub Tartu–Viljandi maanteeni. Piirkonnas on luba lasta viis hunti.

Viljandi linna ümbruses hunte lasta ei tohi ja pole tohtinud viimased 15 aastat. Vahtramäe sõnul puudutab see piirkonda, mis algab Viljandi–Tallinna raudteest ja ulatub Soomaa kaugeima punktini. Samas on hundikarjad – või vähemalt üks kari – leidnud elupaiga just linna ümbruses. Hundid on rünnanud karjamaal hobust, neid on nähtud valgel ajal ringi jooksmas suurtes eramupiirkondades ning nüüd said nad kätte koera.

Esimest korda üle paljude aastate anti jahilubasid Viljandi-Pärnu piirkonda, aga seal tohib küttida viis hunti vaid Pärnumaa pinnal. Alam-Pedja piirkond ulatub samuti üsna laialt Viljandimaale, aga seal lubatud kaht hunti tohib taga ajada Tartumaal Vahelaane küla ümbruses. 

Priit Vahtramäe sõnul on 13. novembril kavas suurkiskjate koostöökogu, kus jagatakse välja teine osa hundijahilubadest, ja Vahtramäe tahab seal teemaks võtta Viljandi ümbruses huntide küttimise teema. Et karjad on suureks paisunud ning kiskjad kujutavad endast ohtu koduloomadele, siis loodab Vahtramäe saada ka eriloa, et üha julgemaks muutuva karjaga midagi ette võtta.

"Eestis peaks suurkiskjate arengukava järgi olema 30 pesakonda. Meil on neid 41, mõnedel andmetel 47," lisas Vahtramäe.

Inimestele üha lähemale kolimise põhjuseid näevad jahimehed ise Soomaal kümme aastat tagasi intensiivistunud jahipidamises. Kui enne lasti rahvuspargis põtru vähem, kui oli juurdekasv, siis kümme aastat on olukord olnud teistpidine. Saakloomad on hakanud Soomaalt mujale liikuma ning kiskjad lähevad nende järel. Nüüd on loomad jõudnud linna külje alla ning seda ümbritsevatesse elupiirkondadesse, kus jahti pidada ei tohi.

Kookla küla ümbruses luusib hundikari Vahtramäe teada peaaegu iga päev. Nende jahimaa ja territoorium on muidugi määratult suurem kui üks küla, aga nagu näitasid jäljed otse Maie Paju elumaja taga orasepõllul, on hundid käinud seal tõenäoliselt juba pikka aega.

Murtud koera sõid hundid poolenisti. Foto: Elmo Riig

Paju ütles, et pole ise hunte näinud ega osanud arvatagi, et nood lausa akna taga käivad. Rohkem koduloomi Pajul ei ole, küll aga lubas ta kindlasti hoiatada naabrit, kel on majas kass.