Viljandi avalikest joogiveekraanidest võeti maist kuni septembrini 75 kuupmeetrit vett ning peaaegu kolmandik sellest voolas Männimäel Toome tänava mänguväljakul olevast kraanist. Nüüdsest on kraanid suletud.
Viljandi avalikest kraanidest võeti 75 kuupmeetrit vett
Toome tänava kraanist võeti nimetatud ajavahemikul 23 kuupmeetrit vett. Järgnesid Lastepargi kraan 17, lauluväljaku kraan 13 ja Kesklinna kooli juures olev kraan 13 kuupmeetriga. Nendes kohtades oli kasutajate seas palju lapsi ning vähemalt Toome tänava mänguväljakul kujunes kraanist ka üks atraktsioone, mille juures lapsed veemänge mängisid.
Kõige vähem võeti vett Tallinna tänav 41 kraanist – neli kuupmeetrit. Laidoneri platsi kraanist võeti viis kuupmeetrit.
Abilinnapea Kalvi Märtini sõnul on tarbitud veekogus olnud meeldivalt üllatav. "Lihtsalt rehkendades on linna veekraanide kasutusse võtmine ära hoidnud 150 000 plastist pooleliitrise veepudeli ostmise, mis on märkimisväärne," ütles ta.
Reedel lasti kraanid veest tühjaks, need keerati talveperioodiks kinni ning joogipostidele tõmmati kaitsekott peale.
Kuus avalikkku veekraani avati Viljandis tänavu aprilli lõpus ja need on üks etapp kolmeosalisest kliimamuutuste mõju leevendamise projektist. Lisaks istutati linna umbes 80 000 lille ning huvikool ja Kesklinna kool saavad kahe peale õuesõppeklassi. Kraanide rajamine läks maksma ligi 250 000 eurot.
Esimest korda tekkisid tasuta vee võtmise võimalusega joogikraanid Viljandisse 2012. aastal, kui üks selline pandi püsti spordihoone ette ning teine vanalinna Oru ja Lossi tänava ristmikule. Nagu nüüdsed kraanid olid needki hooajalised: kasutada sai neid vaid suviti. 2020. aasta suvest alates neid linna tagasi ei toodud.