GALERII ⟩ Hinged on liikvel. "Ses maailmas hauauksed avanevad, muld astub kõrvale ja surnud saavad vabaks"

Kalmistu on koht, kus elu ja surm saavad kõige enam mõistetavaks. Elada, kannatada, nautida mõnikord pisut rõõmu ja minna siis ära sinna, kust keegi enam ei pöördu tagasi. Kõik see omandab kalmistu rahus erilise selguse.

Viljandi muuseumis esitleti reedel meie kandi ajalooliste kalmistute käsitlust pealkirjaga "Meil ei ole siin jäädavat linna". Selle teose, vanade ajalehtede ja arhiiviallikate alusel sündis alljärgnev ülevaade Viljandi linna ja maakonna rohkem ja vähem tuntud matmispaikadest.

Eestlaste kalmistukultuur on väga vana. Juba muinasajal maeti langenud sõdalasi ühiskalmetesse. Tuntud on külakalmed, kuigi selline matmispaik nõudis lapikese põllumaad. Linnakalmistud, mis aastakümnete eest olid vaiksed rahupaigad, on kasvanud ammugi linnade sisse.