Nukuteater jäi lahkhelide tõttu pooltest näitlejatest ilma

Copy
Näitlejate lahkumise tõttu on Viljandis Lossi tänaval asuva nukuteatri kava üsna hõredaks muutunud.
Näitlejate lahkumise tõttu on Viljandis Lossi tänaval asuva nukuteatri kava üsna hõredaks muutunud. Foto: Marko Saarm

Viljandi nukuteatri tegevus toppab, sest seal napib kolme näitleja lahkumise järel lavajõudu. Teatrit rahastava Viljandi linnavalitsuse on see valvsaks ja murelikuks muutnud.

Tänavu kevadel jäi aastakümneid Viljandi nukuteatrit juhtinud Altmar Looris tervise pärast pikaks ajaks töölt kõrvale ning tema kohusetäitjana asus ametisse aastaid teatris kaasa löönud Evelin Lagle-Nõmm. Praeguseks on tema, ta abikaasa Marek Nõmm ja näitleja Rita Saks teatrist lahkunud. Lahkumise ja juhtunu lähemaid tagamaid ei soovinud Evelin Lagle-Nõmm kommenteerida. Ta ütles siiski, et kui teatrijuht poleks ise selgelt väljendanud seisukohta, et soovib näitlejate lahkumist, oleks näitlejad selle sammu ise astunud.

Küll aga rõhutas Nõmm, et olukord Viljandi nukuteatrimaastikul ei ole selle pereheitmisega tegelikult kuigivõrd muutunud ning oma nukuteatrit pole nad loonud. Mõlemad Nõmmed on lisaks nukuteatris töötamisele lavastanud Koidu seltsimajas ja Teatrihoovis nukuetendusi ning teevad seda ka edaspidi. Lihtsalt koostöö kahe nukuetendusi andva seltskonna vahel on esialgu lõppenud. Lisaks on Viljandi nukuteatrimaailm laiem kui kaks tegijat. Nii tegutseb veel mittetulundusühing Kohver, kes omakorda mängib nukuteatris. Oktoobris avas Viljandi nukuteater ukse ainult kolmel korral ja siis andiski seal etendusi Kohver.

Viljandi nukuteatri juht Altmar Looris ütles esialgu, et tegu on teatri siseasjaga ning lähemalt ta juhtunut arutada ei soovi. Küsimuse peale, kas ta ei jäänud Evelin Lagle-Nõmme tööga enda asendajana rahule, märkis Looris, et küsimus on siiski eelkõige näitlemises ja teatritegemises. Teatrijuht nentis, et teatris tehti tema äraolekul palju muudatusi ning päris kõigega ta rahule jääda ei saanud, kui tööle naasis. "Eks nad arvasid, et minuealine enam haiglast välja ei tule, ning hakkasid tegema uut moodi teatrit."

Looris lausus, et edasine koostöö pole siiski iseenesest välistatud. "Tingimusel, et nad teatrile vastu ei tööta," rõhutas ta.

Kolme näitleja koostöö katkemine nukuteatriga tundub kõrvaltvaatajale üsna suur hoop, eriti arvestades, et nukuteatri kavas on olnud etendusi, kus ainult Nõmmed ja Saks kaasa lõidki. Keskeltläbi tegutseb nukuteatris selle juhi kinnitusel korraga umbes viis või kuus näitlejat ehk sisuliselt pooled näitlejad on lahkunud. Õigemini lõpetanud koostöö, sest palgalisi näitlejaid nukuteatris ei ole. 

Looris ise seda mustades värvides ei näe. Näitlejaid ja koostöölisi on tema hinnangul teisigi ning kuigi novembrikuine kava on tõesti mõnevõrra hõredam, kui see veel kevadel oli, siis etenduste andmine siiski jätkub ning töö asendajate leidmisega samuti.

Teatrijuht märkis, et kaadri voolavus on aja jooksul paratamatu ning selle ligi viiekümne aasta jooksul, mis tema teatrit on juhtinud, on sealt lahkunud enam kui kolmkümmend inimest: kellega on koostöö läbi saanud, kes on pensionile läinud või ka surnud. Vajadus uusi näitlejaid otsida pole esmakordne ning see on mitu korda läbitud rada.

Viljandis ja Viljandimaal on aga tema hinnangul kultuurihuvilisi inimesi küll, kellega koostööd teha. Ka praegu on tal veel näitlejaid, keda lavale saata. Kutselisi nukunäitlejaid Eestis nagunii polegi, selle ameti huvilisi on Looris ise kohapeal välja õpetanud juba aastaid.

Viljandi kultuurivaldkonna eest vastutav abilinnapea Are Tints ütles, et linn on nukuteatris kujunenud olukorraga kursis, mõõdukalt murelik ning hoiab kõigil arengutel või nende puudumisel väga tähelepanelikult silma peal.

Tints rõhutas, et tegu on keerulise, delikaatse ja mitmetahulise olukorraga. Tema hinnangul ei saa kindlasti rahul olla sellega, et oktoobris nukuteater etendusi ise esitada ei suutnud ning ka novembris on seal vaid seitse etendust. Lisaks rõhutas ta, et linnavalitsus ei saa mitte kedagi koostööle sundida ning tuleb arvesse võtta Altmar Loorise väga suurt teatrijuhtimise kogemust. "Linn ei sekku asutuse tegevusse tööks vajaliku personali valimisse, vaid suunab seda läbi kinnitatava struktuuri ja eelarve," rääkis ta. "Meeskonna moodustamine ja toimimas hoidmine on asutuse juhi ülesanne."

Teisest küljest rõhutas ta aga, et paljud muudatused, mille kohusetäitja Evelin Lagle-Nõmm nukuteatris ellu viis ning mis on ehk teatrijuhti pahandanud, olid otsesed töökäsu täitmised teatri pidajalt ehk linnalt. Kõik linna allasutused on kevadest alates näinud vaeva selle nimel, et kulud kokku tõmmata ning tulusid suurendada. Valutult pole see protsess peaaegu kusagil läinud ning nii on ka nukuteater pidanud näiteks pileti hinda tõstma.

Olukorra muudab veel keerulisemaks see, et linnavalitsus on alustanud linnaeelarve kontrolli alla saamise protsessi ning praegu vaadatakse väga hoolega, mida võtta, mida jätta. "See, et nukuteatri pidamine ei ole omavalitsuse ülesanne, on kevadest saadik jutuks olnud," nentis abilinnapea.

Nukuteatri püsimine eeldab, et see teeb linnalt saadud raha eest väga head tööd. "Kui osa näitlejate lahkumise tõttu kannatab etenduste andmise võimekus ja seetõttu väheneb tulu, siis kindlasti on see probleem. Kui aga töötajaskond on komplekteeritud, etendusi antakse ja külastatavus on hea, siis asutus toimib," lausus Tints.

Linn toetab Lossi tänaval tegutsevat teatrit seejuures üsna suurte summadega, tänavuses eelarves on teatri ülalpidamiseks planeeritud 101 271 eurot maksumaksja raha. Tõenäoliselt tuleb summa siiski veidi väiksem, näiteks 2023. aastal oli eelarvesse planeeritud teatri toetamiseks 92 460 eurot, tegelikuks kulumahuks kujunes 72 595 eurot.

Viljandi nukuteater on Eestis ainus oma ruumidega nukuteater, mis keskendub vaid nukuetendustele. Selle algust arvatakse 1955. aastast, kui Alice Mägi asutas kultuurimaja nukunäiteringi. 1965. aastal sai teatrist rahvateater ja 1994. aastast on see Viljandi linnavalitsuse alluvuses. Altmar Looris juhib nukuteatrit 1977. aastast.

Tagasi üles