/nginx/o/2024/10/31/16458031t1h8f1c.jpg)
Rinnavähki diagnoositakse aasta-aastalt üha sagedamini ja see on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Positiivse külje pealt annab välja tuua selle, et aina sagedamini avastatakse haigus esimeses staadiumis, mil terveks saamise tõenäosus on 98-99 protsenti.
Diagnooside arvu kasvu taga on nii sagedasem haigestumine kui ka see, et käiakse rohkem rinnakontrollis ja avastatakse kasvajaid rohkem. Mõistagi mängib oma rolli naiste keskmise eluea pikenemine.
Rinnavähki haigestumus suureneb hüppeliselt menopausi järel ehk 50. eluaastates. Paraku haigestuvad ka noored, mistõttu ei tohi eeldada, et rinnavähk noori ei puududa, ja kaebuste korral tuleb kindlasti pöörduda kontrolliks rinnakabinetti. Õnneks on teadlikkus haigusest paranenud ja ka sõeluuringus osaleb igal aastal järjest rohkem sihtrühma kuuluvaid naisi. Aga näiteks Põhjamaade tasemel me sellega veel ei ole. Kui Eestis osales eelmisel aastal sõeluuringus 65 protsenti kutsututest, siis Skandinaavia riikides on osalemine 75–80 protsenti. Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–70- ja 74-aastasi naisi iga kahe aasta tagant.