JUHTKIRI ⟩ Ärevus tuleviku ees

Sakala logo Foto: Sakala

Streigid on iga demokraatliku riigi ja ühiskonna loomulik osa. Oleks hea, kui kõik erimeelsused ning lahkarvamused saaksid lahendatud teistmoodi, ent võimalus keelduda endale sobivate tingimuste puudumisel töö tegemisest on ajast aega olnud demokraatia üks alustalasid. Kas protest on põhjendatud või mitte, jääb pealtvaatajate otsustada. Ning nagu alati on streigini jõudmine märk sellest, et rahulolematus olukorraga ja ärevus tuleviku ees on jõudnud keemistemperatuurini, mis eestlastel on üldiselt üsna kõrge.

Ilmselt on just ärevus võtmesõna, mis praegust olukorda ettevõtja, palgatöölise ja ka lihtsalt inimese seisukohast kõige paremini iseloomustab. Maksukoormuse kasvu (ja languse) vastu võib tuua palju argumente ja tuuaksegi, majandusanalüüse võib kirjutada nii kümne kui ka saja lehekülje pikkusi, lisaks veel graafikud ja võrdlev analüüs teiste Baltimaadega, ent kõikvõimalike kärbete, maksutõusude, reformide ja kestliku kahanemise plaanidega on inimestel, kes iga päev majanduse, poliitika või riigiteadustega ei tegele, lihtsalt pea sassi aetud.

Ettevõtjat, kes igakuiseid eelarveridu kokku võttes näeb, et kasum kipub olematuks kahanema, ei lohuta jutt sellest, et mingid talle vaat et arusaamatud majandusnäitajad on paranemas ja ehk juba kahe-kolme aasta pärast on elu parem. Ehk. Inimene, kes on hakanud toidupoes endale allahinnatud asjade letist kaupu otsima, ei leia erilist lohutust sellest, kui kuuleb raadiost mõne ökonomisti juttu, et majandusel pole häda midagi, sest hapuks läinud eluaseme- ja väikelaenude hulk ei ole suurenenud. Inimest, kes Soomes või Saksamaal avastab, et Eestist märksa parema palgatasemega riigis on toiduained sama kallid või odavamadki, paneb see kukalt kratsima.