ARGO LUUDE Laske prügiautol prügi vedada

23.09.2024. Viljandi
Männimäe. Männimäe tee 31 korteriühistu prügikast. Varesed prügi sorteerimas.
23.09.2024. Viljandi Männimäe. Männimäe tee 31 korteriühistu prügikast. Varesed prügi sorteerimas. Foto: Elmo Riig

Prügivedu on kuum teema, sest nii nagu me kõik teame, kuidas riiki valitseda, nii arvame, et teame ka, kuidas prügi vedada. Sest no mis seal siis ikka nii keerulist saab olla. Prügikast on täis – tuleb auto, teeb selle tühjaks. Kõik arusaadav.

Kohati jääb mulje, et ainsad, kes prügiveost midagi ei tea, on prügivedajad ise. Sest nad ju teevad asju, nagu ei peaks tegema, ja küsivad kõige selle eest veel raha ka. See viimati mainitu paistab kohe suuremat sorti kuritegu olevat. Kui prügiveo eest võib veel kuidagi raha küsida, siis kindlasti mitte nende tegevuste eest, mis justkui peaksid prügiveoga kaasnema. Neid nimetatakse lisateenusteks, kuigi olemuselt need tihti lisateenused ei ole.

Nõnda siis ongi Eesti riik leidnud (konkurentsiameti abiga), et pööraste, tihti valitsuse enda otsuste või otsustamatusega põhjustatud hinnatõusude peasüüdlane on prügivedaja, kes küsib klientidelt "lisateenuste" eest liiga kõrget hinda ning on asunud hoolega prügivedajate hinnakirja revideerima. Loomulikult suure kisa ja käraga, jättes targu mainimata, et erinevalt näiteks elektri või kütuse hinnast, mis mõjutavad tarbijaid otse või kaude igal juhul, sest neist pääsemiseks tarbijatel alternatiivi pole, saab jäätmevedaja lisatasudest kerge vaevaga loobuda.

Tagasi üles