Olustvere õpilased tegid Itaalias viinapuuga tutvust

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õpilane Kadri Orav (paremal) tutvub Itaalias viinapuu pookeoksa tegemise masinaga. Ta on valinud alusoksa ja poogib sellele Chardonnay võrset. Ülesanne tuli täita viiemillimeetrise täpsusega. Foto: Erakogu

Noor vein on hele. Valged veinid lähevad aastatega üha kollasemaks, aga mida oranžim on punane vein, seda vanemaks võib seda pidada.

«Kui punane vein on täiesti telliskivioranž, on ta kindlasti hea ja vana,» ütles Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli toiduainete töötlemise eriala kolmanda kursuse õpilane Liina Lehes.

Tema ja ta kursusekaaslane Kadri Orav naasid eelmise nädala lõpul Itaaliast veinikoolide võistluselt.

Tubli tulemus

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli toiduainete töötlemise valdkonna kutseõpetaja Eda Raev ütles, et jäi tüdrukute tulemusega rahule, mis sellest et lõppjärjestuses jäid nad 31 kooli 61 õpilase seas viimasesse kolmandikku.

«Ei saa ju konkureerida nende koolidega, kellel on endal suured viinamarjaaiad,» nentis Raev.

Liina Lehes tõdes, et Eesti ei ole veinimaa, kuid võistlusel osalemine laiendas õppurite silmaringi. Kõige paremini läks neil üllatusvoorus, kus tuli varem peetud loengu põhjal määrata, mis Itaalia regioonist on vein pärit.

Võistlejaid hinnati kolmes valdkonnas: veini valmistamises, veini testimises ja viinamarjakasvatuses.

«Viinapuude pookimine oli küll uus kogemus,» lausus Lehes.

Raev lisas, et kui veinitehnoloogia on klassikaline ja selles pole enamasti midagi uut kõrva taha panna, siis viinamarjakasvatusest sai temagi Itaalias olles paremini aimu. Seal räägiti, mis viinapuu üldse on ja kuidas seda istutada. Raev ei osanud öelda, kas ka Olustvere kool kunagi viinapuuaia rajab, aga viinapuu pookemasinaga on õpilastel ja õpetajal igatahes tutvus tehtud.

Teadmisteproov

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli välissuhete koordinaatori Aino Saavaste sõnutsi kulus esimene päev Ascolis Piceno linnas Euroopa põllumajanduskoolide õpilaste teoreetiliste teadmiste kontrollimisele ja teisel päeval tuli individuaalsel võistlusel määrata fotodelt taimehaigusi ja teha keemialaboris analüüse, et selgitada välja näiteks veinide happesus ja suhkrusisaldus.

Liina Lehes lisas, et kindlaks pidi tegema ka veinivigu. Need võisid neiu sõnutsi tuleneda näiteks kehvast korgist või liiga suurest säilitusainete sisaldusest.

Võidukad olid Euroopa veinimaade kooliõpilased. Aino Saavaste sõnutsi olid eri alade parimad Itaaliast, Sloveeniast, Saksamaalt ja Ungarist. Üldvõit läks Austria Kremsi puuviljandus- ja veinikooli õpilasele.

«Meie kooli õpilased ei suutnud küll teistega võrdselt võistelda viinamarjaistikute haiguste tundmises, kuid tundsid end hästi laboris ja veinide hindamisel,» rääkis Saavaste.

Eda Raevu ütlemist mööda kutsuti Eesti seitse aastat tagasi osalema EUROPEA projekti, millesse kuulus ka veinivõistlus. Tänavu oli osalejaid teistestki vähe tuntud veiniriikidest, näiteks Inglismaalt, Belgiast ja Luksemburgist.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskool sai Raevu sõnutsi osalemiskutse seepärast, et toiduainete töötlemise erialal õpetatakse siiski ka veinivalmistamise tehnoloogiat. «Iga eriala õpilane saab ise veini valmis teha,» lausus ta ja lisas, et kasutatakse eestimaist toorainet. «Viinamarjadega oleme küll proovinud, aga mitte suuremates kogustes.»

Olustveres teevad õpilased veini rühmatööna ja korraga valmistatakse 50–100 liitrit jooki, mis villitakse pudelitesse nagu päris tööstuseski.

Samuti on õpetaja Raev andnud veinivalmistamise koduseks ülesandeks ja just nimelt need õpilased, kes olid selle töö ära teinud, pääsesid ka Itaaliasse.

Raevu sõnutsi saavad võistlusele vanemate kursuste asjalikud õppurid, kellel tehnoloogiaõpe läbitud ning ettevõtte­praktikal käidud.