Eesti on maapiirkondade interneti kaabelvõrgu katvuselt euroliidu esikümnes

Tehnika areneb ning nõnda avarduvad ka võimalused kasutada üha kiiremat internetti. Foto: Marko Saarm

Euroopa Liidu digitaalse dekaadi uuring näitab, et Eesti on maapiirkondade kaabelvõrguga katmises Euroopa Liidu riikide seas ligi 70 protsendiga üheksandal kohal, edestades kõiki naaberriike.

Eestile järgneb raporti andmetel Rootsi ligi 66 protsendiga. Euroopa Liidu keskmine on 53 protsenti. Leedu ja Läti jäävad aga Eestist pikalt maha: Leedus on näitaja veidi üle 40 protsendi, Lätis aga 12 protsenti.

Telia võrguplaneerimise osakonna juhi Roland Pauklini sõnul on Eestis umbes 650 000 kodu, millest umbes 570 000 on sellised, kus praegu saab üle kaablivõrgu kasutada internetiühendust kiirusega vähemalt 100 megabitti sekundis. «Neist omakorda 421 000 koduni jõuab Telia valguskaablivõrk, kus saab kasutada interneti püsiühendust kiirusega kuni 1 gigabit sekundis,» lausus ta pressiteate vahendusel.

Telia võrgus on andmeside mahud Pauklini andmeil kasvanud viimase kaheksa aasta jooksul 18 korda, mis tähendab, et kasvanud on ka ootus ja vajadus arendada võrgu võimekust. Telia on Eestis võrguarendusse investeeritud viimase 10 aasa jooksul üle 500 miljoni euro ehk ligi 50 miljonit aastas ning oluline osa sellest on läinud just kaablivõrgu arendusse.

«Pidev võrguarendus on vajalik, sest koos tehnoloogiate arenguga suureneb ka andmeside maht võrgus. Täna katab ühe keskmise Eesti perekonna koduse interneti vajaduse ära ühendus 100 megabitti sekundis,» rääkis Pauklin. «Kusjuures suuremate kiiruste ja mahtudega sideteenust on võimalik kasutada palju madalama ühiku hinnaga kui mõni aasta tagasi. Selle pärast on võimatu võrrelda riikides interneti hinnastust üks ühele. Võrkude arendamise loogika ja selleks tehtavate investeeringute mahud on täiesti erinevad.»

Internetipakettide kiirustest rääkides ütles Pauklin, et kuigi Lätis pakub üks operaator kõigile paketti kiirusega kuni 1 gigabit sekundis, sõltub tegelik kiirus kliendi asukoha võrgu võimekusest. Et Lätis ei kata kõnealuse uuringu ehk Digital Decade'i raporti andmetel kiire kaabliinternet enamikku maapiirkondi, jäävad seal klientidele reaalselt pakutavad kiirused siiski tunduvalt väiksemaks kui 1 gigabit sekundis.

See on tema kinnitusel ka üks põhjus, miks näiteks Lätis ja Leedus suudetakse pakkuda peamiselt linnaelanikele interneti püsiühendust soodsamalt kui Eestis: tiheasustusega piirkondades on lihtsalt võrku rajada mitu korda soodsam kui hajaasustusega piirkondades.

«Meie võtsime kunagi Telias vastu strateegilise otsuse, et rajame valguskaablivõrke nii linnadesse kui maapiirkondadesse enam-vähem võrdselt. Tänu sellele saavad Eesti elanikud nii linnas kui maal kasutada meie teenused ühesuguse kvaliteedi ja hinnaga,» kõneles Pauklin.

Euroopa Liidu läbi viidud uuringu andmetega saab lähemalt tutvuda siin.