Euroliidu riigid on kellakeeramise lõpetamisele seni käega löönud

Hommikul kiiremini valgeks, õhtul rutem pimedaks – saabuva pühapäeva varahommikul kell neli tuleb kell tunni võrra varasemaks keerata. Foto: Sakala

Viimastel aastatel enne talve- või suveaega kõlab väide, justkui oleks Euroopa Parlament otsustanud kellakeeramisest loobuda, kuid seda miskipärast ei tehta. Tegelikult niisugust ametlikku otsust pole ning piltlikult öeldes on pall Euroopa Liidu riikide käes.

Euroopa Parlamendi Eesti esinduse pressinõunik Kadi Herkül ütles, et 2018. aasta sügisel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kellakeeramine Euroopa Liidus lõpetada. 2019. aastal kevadel võttis Euroopa Parlament ettepaneku asjus seisukoha. Selle järgi oleks viimast korda kella keeratud 2021. aasta kevadel neis liikmesriikides, kes otsustavad edaspidi kasutada suveaega, ning 2021. aasta sügisel neis liikmesriikides, kes otsustavad edaspidi jääda talveajale.

«2019. aasta sügisest alates on Euroopa Parlament olnud valmis alustama läbirääkimisi nõukoguga ehk liikmesriikidega direktiivi lõpliku teksti üle. Seni pole läbirääkimised alanud,» lausus Herkül. «Nii ei ole ka ükski riik kellakeeramist lõpetanud, sest direktiivi ei ole lõplikult heaks kiidetud, kuna puudub nõukogu seisukoht.»