JUHTKIRI ⟩ Automaksu esimene tõetund

Sakala logo Foto: Sakala

Automaksu on palju kirutud ja igast küljest kahtluse alla seatud. Kui palju sealt raha riigieelarvesse laekub? Kas mõni tundlikum elanikerühm saab ebaõiglaselt valusalt pihta? Kas uuematele sõidukitele üleminek ikka on keskkonnasõbralik? Vastuste üle võib vaielda, kuni praktikast saab tõe kriteerium. Ent ühe kasuliku lükke on automaks juba enne jõustumist ära teinud: seni hoovides ja põlluveeres vedelnud autoromud leiavad tee kokkuostu.

Nagu täna Sakalast selgub, aitab autovrakkide kokkuostu viimisele kaasa ka varasemast kõrgemaks kerkinud metalli hind, kuid suurem vedu hakkas peale juba siis, kui automaksujutud aasta tagasi võimust võtsid. Sisuliselt peaks samamoodi, administratiivsete meetmete ja turu koosmõjul suurenema ka kõigi teiste jäätmete taas ringlusesse võtmine, kuid murekohti, mida ületada, leidub loomulikult omajagu.

Vanametalli on peaaegu alati väärtuslikuks peetud. Isegi Nõukogude ajal, kui vanarauda kõikjal võsa vahel lademete kaupa roostetas, osteti seda kokku ja korraldati kogumiskampaaniaid. Kui siia lisada võimalus koliseva asemele kõlisevat saada, ongi eeldus ringmajanduse tekkeks olemas. Teine hea näide on pandipakendisüsteem, tänu millele on Eesti saanud tunduvalt puhtamaks ning märkimisväärselt suur osa pudelitest ja purkidest läheb uuele ringile.