Raskete olude kiuste asub riik majandust ja regionaalarengut turgutama

Priit Lomp Foto: Teele Toova

Valitsus sai 2025. aasta riigieelarve kaante vahele ja eelarvedebatid jätkuvad nüüd riigikogus. Opositsioonipoliitikud on juba pikka aega nii eelarve kui valitsuse pihta tuld ja tõrva sülitanud. Kui neid uskuda, siis tabab Eestit peagi häving. Õnneks on kahanemiskõverad pöördunud tõusule ja koos vajalike sammudega paraneb olukord nii majanduses kui julgeolekus. 

Üheskoos aitame ühiskonna nõrgematel keerulises seisus toime tulla, kusjuures senisest enam panustab ühiskonna jõukam osa. Saab nõus olla Eesti Panga presidendi Madis Mülleriga, kelle hinnangul on rasked eelarveotsused "hind, mis tuleb maksta korras riigirahanduse eest. Riigirahanduse kordategemisest sõltub Eesti majanduse pikaajaline väljavaade".

Sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et riigil on majanduse elavdamise juures oma roll. Hoolimata keerulistest oludest kajastub see põhimõte varasemast suuremal määral ka uues eelarves. Kvoodimüügi tuludest saadud enam kui 400 miljonit eurot suunatakse majandusse – sealhulgas saab tee-ehitussektor tulu Rail Balticu rajamisest. Raudteeühendus Euroopaga annab edaspidi hoogu kaubavahetusele ja reisimisele ning tugevdab Eesti julgeolekut.