Põhja-Sakala valla kokad ja koristajad ei liitu ühte suurde ettevõttesse

Plaan koondada Põhja-Sakala valla koolide ja lasteaedade kokad ja koristajad ühte haldusettevõttesse ei tundunud volikogu komisjoni liikmetele mõistlik ning vähemalt esialgu jätkavad nad tööd nii nagu seni. Foto: Peeter Kümmel

Põhja-Sakala vallavolikogu ei hakka sel nädalal arutama enam kui 70 töötajaga kinnisvarahaldusettevõtte loomist, sest volikogu komisjon ei kiitnud mõtet heaks. Abivallavanem loodab, et pärast muudatuste tegemist võiks plaan uuel aastal ikkagi poliitikute ette jõuda.

Põhja-Sakala vallavalitsuse plaani kohaselt oleks tulnud kõigi vallaasutuste kinnisvarahaldusega seotud tegevused haldusjuhtimisest kuni koristamiseni ühe ettevõtte alla, et tagada kõigile valla hoonetele ühetaoline majandusjuhtimine.

Ettepanek ei leidnud aga volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis toetust ning volikogu saalis seda arutama ei hakata. Abivallavanem Jaanus Rahula seletusel pole komisjonist tulnud tagasiside selline, et eelnõus võiks teha mõningaid parandusi ja siis selle uuesti arutusele saata, vaid see vajab põhjalikumat uuendamist.

"Mulle isiklikult tundub, et sellest võib üks jama tulla," tunnistas eelarve- ja majanduskomisjoni juht Andrus Keerd, kes pakutud plaani heaks ei pea. "Tahetakse võtta tööle uus juht ja loodetakse, et tema oma tarkuse ja oskusega teeb kõik heaks. Aga see võib olla ka lihtsalt üks suur lisakulu ning efekti ei teki." 

Keerd tõi näitena Põhja-Sakala ühtse kultuurikeskuse loomise. Selle töölesaamine osutus lõpuks ülimalt keeruliseks ning suurt kasu pole see liitmine mitme poliitiku meelest toonud.

Jaanus Rahula on arvamusel, et sel aastal teise haldusettevõtte teemat arutama ei hakata, küll aga soovib vallavalitsus mõttega edasi minna ja seda uuesti arutada.

Eelnõu seletuskirjas tõi valitsus välja, et valla kinnisvara haldamiseks on suures plaanis kolm varianti. Esimene võimalus oleks jätta kõik nii nagu seni, kuid see tähendaks vallavara ebaühtlast haldamist, mille tulemusena suureneks rikete hulk ning kasutajate rahulolematus.

Rahula selgitas, et kui praegu on majandustöötajad üldjuhul olemas koolidel ja lasteaedadel, siis rahvamajadel ja raamatukogudel neid pole. "Seal peab asutuse juht ise siplema," nentis ta, pidades silmas hoone hooldamist ja süsteemide parandamist.

Teise variandina nägi vallavalitsus võimalust koondada kogu haldustegevus Põhja-Sakala Halduse alla, kuid selline plaan suurendaks käibemaksuga seotud kulu ega oleks vallajuhtide meelest mõistlik.

Kolmas variant oli see, mis eelnõuna volikogule esitati, aga ei leidnud toetust. "Selle plaani esmane eesmärk ei ole raha kokkuhoidmine," rõhutas Rahula. "Kõige olulisem on see, et vallale kuuluv kinnisvara oleks igal pool hooldatud ja korras."

Põhja-Sakala Kinnisvarahalduse peamised ülesanded oleks eelnõu järgi olnud hooldada kinnisvara, tagada heakord ning korraldada selliseid remonte, milleks pole vaja lihthanget korraldada. Uues asutuses oleks olnud 72,6 ametikohta, neist 15,4 oleksid täitnud lasteaedade ja koolide kokad, 29,7 kohta koristajad, 6,5 kohta majahoidjad ja kolm kohta haldusjuhid. Ülejäänud kohtadel oleksid olnud kokaabid, köögitöölised, majandusjuhataja, remonditöölised, elektrikud või käidukorraldajad, helitehnik, spordihoonete administraatorid, bussijuht, rahvamajade või kultuurikeskuste perenaised ja abitöötajad.

"Miks viia kokad ja koristajad uue asutuse alla, kui seni kõik toimib?" küsis Andrus Keerd ning nentis, et sellele küsimusele ta vastust ei saanudki. Küll aga oleks tema meelest mõistlik haldusjuhtidele luua ametikohad olemasoleva Põhja-Sakala Halduse struktuuri.

Kokkuvõttes leidis Keerd, et paberil võib mõte esmapilgul isegi hea tunduda, aga kui veidi süveneda, siis tundub mõttega kaasnevat lisakulu ning palju jääb ka segaseks.

Uue asutuse loomise vastu varem sõna võtnud eelarve- ja majanduskomisjoni liige Priit Toobal leidis, et kaaluda tuleks kinnisvara üleandmist haldusettevõttele Põhja-Sakala Haldus. Igapäevane puhtuse tagamine, maja täitmine sisuga ja lahtioleku tagamine peaks aga tema meelest jääma hooneid kasutavate asutuste ülesanneteks.

"Näitena Suure-Jaani kultuurimaja. Kultuurimaja ja raamatukogu hoone kuuluks aktsiaseltsile Põhja-Sakala Haldus. Maja igapäevase koristamise, WC-paberi ostmise ja teised seelaadsed tööd korraldaks kultuurimaja ja raamatukogu," selgitas Toobal. "Elektripaketi valimise, kütmise, veevarustuse, pirnide vahetuse, muru niitmise, väiksemate ja suuremate remonditööde tegemise ning planeeritud keldrikorruse renoveerimise, vundamendi soojustamisega tegeleks aga Põhja-Sakala Haldus."

Uue ettevõtte loomisega lähikuudel edasi ei minda.