JUHTKIRI ⟩ Julma loomapidaja kanapimedus

Sakala logo Foto: Sakala

Augustis Pärsti küla metsast leitud seitme kuke ja nüüd Alustre külas ühe talu juurde sokutatud seitsme kana juhtumi detailid on sedavõrd eriskummalised, et tekitavad ridamisi küsimusi, millele vastuseid esialgu pole. Teisest küljest ei ole loomade hülgamises kahjuks midagi tavatut, enamasti tehakse seda lihtsalt kasside ja koerte, mitte kanadega.

Ka loomakaitsjate lood kassidest ja koertest, kes on kevadel maakoju mõnusaks mänguasjaks võetud ja siis sügisel tagasi linna kolides maha jäetud, on südamega inimesele mõistetamatud. Kuidas on võimalik jätta saatuse hooleks karvakera, keda mitu kuud on silitatud? Kui inimesel on temast nii ükskõik, miks ta siis lemmiku üldse võtab?

Kanade puhul, kellest eile Sakalas juttu oli, võib mingit loogikat näha selles, et enamasti ei kasvatata neid lemmiklindudena, vaid toidu saamiseks. Mõni inimene võib ju mõelda, et suvel on kanade eest hoolitseda lihtne ja värsked munad käepärast. Sellisel juhul tekib aga küsimus, miks pidaja ei tahtnud ka lindude liha ära kasutada. Ja kuidas sobivad sellesse teooriasse kuked? Kui keegi kevadel munakanade pähe kuked soetas, siis nende kesine tootlikkus pidanuks ju selguma juba tunduvalt varem kui augustis.