MADIS MÜLLER ⟩ Intressilangetused annavad Eestis majandusele rohkem hapnikku kui mujal euroalal

Madis Müller Foto: Marko Saarm

Euroala hinnatõus aeglustus septembris oodatust äkilisemalt, langedes aastavõrdluses 1,7 protsendini ehk alla keskpanga eesmärgiks seatud 2 protsendi taset. Hinnatõusu aeglustumise peapõhjus olid küll aastatagusega võrreldes järsult madalamad energia hinnad, kuid kindlasti ka euroala majanduse üldine nõrkus, millele viitavad viimastel nädalatel saabunud uued infokillud.

Majanduskasvu taastumise aeglane tempo hoiab tagasi ka hindade tõusu ning kinnitab veendumust, et hinnatõusu püsivaks aeglustamiseks ei ole keskpangal tarvis enam intressimäärasid senistes kõrgustes hoida. Seetõttu otsustasime 17. oktoobril Euroopa Keskpanga nõukogus langetada intressimäärasid veel 0,25 protsendi võrra.

Üldine tunnetus on, et euroalal tervikuna saab majanduskasv olema tagasihoidlikum, kui veel kuu või kaks tagasi võis oodata. See tähendab tõenäoliselt ka väiksemat survet hindade tõusuks. Suuremat rolli mängib seejuures just Euroopa suurte riikide Saksamaa ja Prantsusmaa majanduse nõrk seis ja väljavaade. Sellele viitavad nii sealsete ettevõtjate hinnangud, mida peegeldavad niinimetatud ostujuhtide indeksid, kui ka järsult aeglustunud hinnatõus. Nii olid hinnad Saksamaal septembris 1,8 protsenti ja Prantsusmaal vaid 1,5 protsenti kallimad kui aasta tagasi.