Repliik. Ma ei armasta sind, pitsakohvik!

Tarmukas noor kolleeg on tänavu kribanud paar lugu Viljandis Tallinna tänaval tegutseva Amrita Cafe saatusest, nimetades seda armastatud pitsakohvikuks. Jäin mõttesse ja mul tekkis tahtmine öelda, et mina seda söögikohta ei armasta. Samas ka ei vihka. Mul pole selle suhtes mingeid tundeid.

Pitsa mulle aga meeldib. Aeg-ajalt teen toitumisalase investeeringu ja toon vürtsikattega lahtise piruka Pappa Pizza ärist. Neil on valikus üks toode, mida omalt poolt palun täiendada ja mis tavaliselt maitseb mõnusasti. Küüslaugu lõhna jätkub hommikuni.

Amrita Cafes olen käinud mõne korra, aga sealne pitsa pole sedavõrd kõnetanud. See on maitsenud küll täiesti normaalselt, kuid mujal on minu arvates parem. Teisalt ma ei armasta ka Pappa Pizzat. Ausalt öeldes ei ole mind säärane sügav tunne vallanud mitte ühegi toidukoha suhtes.

Aga kes olen mina, annelinlane, et kahelda viljandlaste armastuses ühe või teise söömamaja vastu. Ei kahtlegi. Head armastamist ja isu!