Viljandi folgifestival valiti kestliku turismi edulugude sekka

Üliõpilaste initsiatiivist sündinud Viljandi pärimusmuusika festival, rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk, on aastatega kasvanud ühe päeva üritusest Balti- ja Põhjamaade suurimaks muusikasündmuseks. Foto: Marko Saarm

Viljandi pärimusmuusika festival valiti käesoleva aasta Green Destinationsi 100 parima eduloo sekka. Rahvusvahelisele kestlikku turismi arendavale organisatsioonile esitati Eestist kümme edulugu ning nende hulgast valiti välja Viljandimaa, Hiiumaa, Lahemaa, Järvamaa, Tallinna ja Tartu lugu.

Üliõpilaste initsiatiivist sündinud pärimusmuusika festival, rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk, on aastatega kasvanud ühe päeva üritusest Balti- ja Põhjamaade suurimaks muusikasündmuseks. See kestab neli päeva, pakkudes 75 kontserti neljal kuni kuuel välilaval ja kolmel-neljal siselaval ning arvukaid kõrvalprogramme ja -tegevusi. Ühtlasi leitakse, et folgipeol on suur mõju Viljandi linnale, sest üritus on aidanud kujundada linna identiteeti, teinud Viljandist Eesti pärimuskultuuri pealinna, toonud piirkonnale tuntust ka väljaspool Eestit ning mõjutanud piirkonna majanduslikku käekäiku.  

Pärimusmuusika festival on mastaabilt küll suurüritus, ent see on korraldatud kestlikult ja maalähedaselt. Dekoratsioonid valmivad taaskasutatud materjalidest ning alates 2018. aastast on üritusel tekkiv jäätmekogus tänu sorteerimisele ja ringlusnõudele vähenenud 24 tonnilt kuuele tonnile. Üritusel saab kraanist tasuta joogivett, ühekorrataarat ja -nõusid ei kasutada, festivalilised saavad nõud ise ära pesta, vajalik elektrienergia tuleb generaatoritesse biokütusest.