Anna oma hääl ja aita valida 17 kandidaadi hulgast Viljandimaa parim toode või teenus

16. oktoober 2024, 17:27

Uuendatud 16. oktoober 2024, 18:06

Viljandi aasta toote või teenuse hääletus on käima läinud ja rahvas saab vahvate finalistide hulgast välja valida oma lemmiku. Foto: Kollaaž

Taas on käes aeg anda Sakala veebilehel oma hääl, et leida tänavune Viljandimaa parim toode või teenus. Valik on suur ja mitmekesine. Selle hulgast leiab näiteks T-särke, kunsti, suupoolist, videoteenuse, puhkusemajutust ja sportimisvõimalusi.

Ajaleht Sakala ja Viljandimaa arenduskeskust kutsuvad üles valima nädala jooksul Sakala digilehes 17 finaalipääsenu hulgast Viljandimaa tänavust parimat toodet või teenust. Elektroonilisel hääletusel selgub Viljandimaa ettevõtluskonkursile esitatud ja finaali pääsenud toodete ja teenuste hulgast rahva lemmik.

Hääletus Sakala digilehes kestab 22. oktoobri südaööni. Selle võitja kuulutatakse välja Viljandimaa ettevõtluskonkursil novembri lõpus. Sakala toetab parima toote või teenuse võitjat 5000 euroga, mida saab kasutada reklaamiks Postimees Grupi maakonnalehtede paberväljaannetes ja veebis.

Lisa Kroeber Jewellery Viljandi seeria

Viljandi ehtekunstnik Lisa Kroeber valmistas tänavu kaks erilist ehtekollektsiooni, mis on inspireeritud Viljandist.

Esimene neist, "Maasikad", koosneb maasika prossist, kõrvarõngastest ja kaelakee ripatsist. Ehted on valmistatud pulbervärvitud messingust ning nende kinnitused on hõbedast. Teine kollektsioon, "Viljandi roos", on seotud Viljandi vapiroosiga ning koosneb kõrvarõngastest ja prossist. Roosiehted on saadaval kolmes variandis: hõbedane, punase kullaga kullatud või kollase kullaga kullatud.

Viljandi ehteid saab osta Kroeberi stuudiopoest ning need on olnud populaarsed ka rahvusvaheliste ostjate seas. Ehtekunstnik valmistas need esiti suveks, kui Viljandi delegatsioon läks Gdanski hansapäevadele end tutvustama.

Paulina jäätiseauto

Ettevõtja Silvia Takkel on juba aastaid viljandlasi rõõmustanud käsitööjäätisega, mida ta esiti pakku Paulina kohvikus ja pärast selle sulgemist topsikute sees kauplustes.

Sel kevadel valmis Paulina jäätiseauto, mis endale peaaegu terve suve Viljandis kindlat asukohta otsis ja leidis selle siis augustis Viljandis mõisapargist. Takkel on sellega käinud ja käib praegugi laatadel käsitööjäätist müümas. Jäätiseauto valikus on olnud ka retrovahvlid, jäätisekokteil, pirukad ja jääjook.

Nüüd jõuab kätte aeg, mil jäätiseauto tuleb talvekorterisse parkida, kuid nagu Takkel ütles, on selline väikeettevõtlus, nagu ta teeb, oma niši leidnud. Järgmisel kevadel on ta jälle valmis lapsi ja ka suuremaid jäätisesõpru luugimüüki tehes rõõmustama.

Viljandi Vaadimehe õllekool

Lisaks käsitööõlle valmistamisele tegeleb Viljandi Vaadimees õllekooliga. Nagu ettevõtja Siim Saarsen rääkis, tähendab see käsitööõlle maailma tutvustamist, mille käigus antakse omatehtu kõrval mekkida teisi Eesti ja maailma käsitööõllesid.

Kõige sagedamini jõuavad õpilased õllekooli Elamuspanga kaudu, aga on ka neid inimesi, kes otse pöörduvad.

Õllekoolis on võimalik oma teadmisi käsitööõlledest avardada. Saarsen rääkis, et käsitööõlu ei ole ainult IPA ja mõru, vaid õllemaailma spekter on väga lai. Ühel pool on näiteks joogid, mille alkoholi sisaldus on kaks kraadi, aga on ka 20-kraadist õlut. Tema sõnul on mõni neist jookidest väga magus, mõni jälle tohutult hapu, mõni aga liköörjas või seesugune, mis läheneb hoopis šampanjamaailmale või meenutab maitselt sprotte tomatis. Õllekool on justkui elamuskoolitus, mis meenutab, et õlu ei ole ainult see, mis tuleb A. Le Coqist või Sakust.

Minuvelo rendirattad Viljandis Foto: Elmo Riig

Minuvelo rattalaenutus ja rattapood

Minuvelo rattalaenutus on Viljandis kanda kinnitanud. Esimest korda jõudsid rendirattad siia mullu juuli lõpus ja tänavusest on ettevõte Enigare avanud Tallinna tänava 44 majas Minuvelo rattapoe, kus kaherattalisi ka parandatakse ja hooldatakse. Ettevõtja Jaanus Johanson ütles, alguse kohta pole viga ning tööd jagub.

Rattalaenutus tähendab seda, et mobiilirakenduse abil võib igaüks endale vähemaks või pikemaks ajaks jalgratta rentida, et sellega linna uudistada. Nagu mullu seadis Minuvelo end ka tänavu aprillis valgekollaste ratastega sisse raekoja ees ja Vabaduse platsil. Eeskujuks sellele on Tartu rattaringlus, et pakkuda keskkonnasõbralikku liiklemisvõimalust.

Praegu, oktoobris Johansoni sõnul rendirattaid enam väljas ei ole. Mullu võis neid veel oktoobris laenata, kuid seekord korjati need ära septembris, sest mullune näitas, et külmemal ajal rattaid eriti ei kasutata. Johanson oskas rääkida, et laias laastus kasutavad Viljandis rendirattaid pigem külalised. Kõige rohkem laenutati neid nädalavahetustel ning aktiivne aeg oli aprillist poole augustini.

Nullpood

Sel sügisel avasid Keiti Allik ja Helen Janson Viljandis Lossi tänaval pakendivaba kaupluse Nullpood, kus plastile, kartongile ja kilele ruumi ei ole. Riiulitel on suured klaaspurgid, millest klient saab soovitud kraami paberkotti või oma nõusse täpselt nii palju, kui tal vaja läheb. Valikus on näiteks maitseained alates köömnetest, kaneelist ja koriandrist, lisaks veel pähkleid ja kuivaineid ning pesukapslid ja juuksehooldusvahendid. Pakendita majandamise boonus kajastub ka hinnas, sest nii saab pakkuda kaupa tavapoest soodsamalt, teisalt saab ostja kogust valides oma eelarve suurust jälgida.

Paari nädalaga on rahvas Nullpoe selle omanike kinnitusel omaks võtnud. Kui siin on Nullpood ainulaadne ja esimene omasugune, siis Eestis ja välismaal selletaolisi veelgi.

Klaasistuudio Puhu presidendile kujundatud vaas Foto: Erakogu

Klaasistuudio Puhu presidendi seeria roosivaasid

Raua tänava Loomehoovikus töötab juba veidi üle aasta klaasistuudio Puhu, kus tegutseb tuntud klaasikunstnik Eili Soon, kes on teadmisi omandanud Eesti kunstiakadeemas ja neid edasi andnud muu hulgas Olustvere klaasikojas. Läinud kevadel ja suvel täitis Soone presidendi kantseleilt tulnud vaasitellimus.

Nagu Soon rääkis, tegid nad presidendile unikaalseeria vaase igapäevaseks kasutamiseks Kadrioru lossis. Presidendilossi läinud vaasid olid igaüks käsitsi puhutud, aga hiljem töötati stuudios välja vorm, et samasuguseid vaase müügiks valmistada.

Full Of Junk Designi üritusedisain Foto: Kevin Kohjus

Full Of Junk Designi üritusekujundus

Osaühing Full of Junk Design on keskendunud väärtustava taaskasutuse põhimõttel kujunduse loomisele. Ettevõte, mille taga seisavad Pille-Riin Lillepalu, Liisa Lilienthal ja Gerda Sülla, lähtub printsiibist, et dekoratsioonideks ei ole vaja midagi juurde toota, vaid ümber tuleks töötada maailmas juba olemas olevat: tootmisjääke, praaktooteid, ehitusjäätmeid ja palju muud, kas või vanu mööblitükke.

Põhimõtte järgi kasutada kõike, mis on juba maailmas olemas, on ettevõtjad loonud atmosfääri muusikaüritustele ja abistanud muusikavideote ja fotosessioonide tegijaid.

Viljandis on Full of Junk Designi töid nähtud näiteks ansambli Angus juubelikontserdil Lennukitehase hoovis ja Viljandi Metalli 30. aastapäeva kogukonnapeol Viljandi laululaval. Sel kevadel said uue elu 2022. aastal nende endi tehtud dekoratsioonid, mis kaunistasid toona ettevõtlusgalat. Need olid Cleveroni pakirobotite jääkidest kokkupandud puslepaneelid. Kui paneelide värvi, kompositsiooni ja asetust oli veidi muudetud, said neist täiesti uued dekoratsioonid Euroopa kosmoseagentuuri konverentsile. Samuti pani ettevõte käe külge siinsel [eel]arvamusfestivalil: parklalebola ja Sakala toimetuse rõdu kaunistati Bed Factory tootmisjääkide abil. Jaanuaris Vabaduse platsil olnud Tartu 2024 avaüritusel maalisid nad mustrid prügiks defineeritud kangale.

24-7 Fitness

Septembri keskpaigast on Viljandi piiril Männimäel avatud sajakonna seadmega 24-7 Fitness, kuhu saab treenima minna ööpäev läbi olenemata kellaajast, mis tähendab, et see pakub lahendust ka väga varastele tõusjatele, kes näiteks enne tööpäeva soovivad treenida.

Jõusaali alumisel korrusel on masinad, mis soovivad kettaid või kangi. Teine korrus on rohkem kardiotreeninguks ning tavapäraste jooksulintide kõrvale on sinna toodud jooksurada, mis on kõige kallim omasuguste seas maailmas. Selle lint näitab jalgade tugevust, koormab põlvi vähem ja sobib hästi ka intervalltreeninguks. Jõusaalis tegutseb veel ringtrenni treener, kes tutvustab jõusaali kasutamise adc-d ning on ühtlasi ka personaaltreener.

Taavid Meedia otseülekanded

Taavid Meedia on video- ja fototeenust pakkuv ettevõte, kes alustas otseülekande teenuse pakkumist eelmise aasta detsembris. Leaderi meetmest saadud toetus andis võimaluse investeerida videotehnikasse, näiteks moodsasse Sony hübriidkaamerasse ning osteti juurde objektiive ja valgusteid.

Otseülekannete järele on nõudlus kasvanud Viljandimaal ja mujalgi Eestis, sest nii jõuab üritus vaatajateni, ükskõik kus nad ka ei asuks.

Hiljuti valmis Taavid Meedia abiga otseülekanne Mulgi valla volikogu istungist, mida on koos järelevaatamistega YouTube‘i vahendusel vaadatud enam kui tuhat korda. Samuti teeb Taavid Meedia otseülekandeid lastekaitse liidu koolitustel osalejatele ja möödunud kevadel vahendas Mulgi maitsete aasta lõpuürituselt kõigile otsepilti köögist, kus mulgi kokad endi seast parimat selgitasid.

Maria Müür Arti Viljandi-teemalised postkaardid ja folgi T-särk. Foto: Erakogu

Maria Müür Arti Viljandi-teemaline looming

Kunstnik Maarja Müür on Viljandit oma kunstis kasutanud rohkelt. Eelmisel aastal valmisid tema käe all Viljandi-teemalised postkaardid ning sel suvel vormus T-särgiks Viljandi folki kujutav maal.

Müür kolis Viljandisse kaks aastat tagasi ja on siinsest ilust lummatud, mistap otsustaski järjest Viljandi vaateid maalida. Järgmisel aastal on tal plaanis seesugustest maalidest näitus teha.

Viljandi-teemalised postkaardid sündisid suurte maalide järgi. Postkaarte on kunstnikul neljas variandis, aga plaanis on neid juurde teha. Nagu Müür rääkis, on selline kunst väga kenasti vastu võetud.

Folgi T-särgid said alguse samuti maalist, pealkirjaga "Viljandi folk", mis valmis tal kevadel. T-särgile jõudis maal koostöös Provincial Beatiga suvel. Müür rääkis, et esiti tellis ta Provincial Beatilt oma lapsele ühest enda tehtud maalist inspireeritud kampsuni ja siis tuli sealt omakorda mõte teha folgi maalist inspireeritud särk.

Provincial Beati Viljandi maasikaga T-särk Foto: Erakogu

Provincial Beati Viljandi maasikaga T-särgid

Mittetulundusühing Ambifunk on üheperetoimetamine, mille on loonud Kaido Kirikmäe ja Elis-Erika Maasi. Üheskoos töötasid nad viimase paari aasta sees välja idee Viljandi maasikaga T-särgist, millel pärast valmimist on Provincial Beati kaubamärgi all kena minek olnud nii siin- kui sealpool piiri.

Kirikmäe rääkis, et mõte särgist on ju lihtne ja tore. Viljandis sündinud mehena jõudis ta pärast mujal elamist ringiga siia kanti tagasi ning maasikaga T-särgi idee oli justkui maast võtta. Üks tema sõber olevat öelnud, et keegi pidi selle särgi ära tegema, sest sümboliks ta Viljandile ju on.

Maasika variatsioone on pere teistelegi toodetele sobitanud, aga nagu Kirikmäe ütles, on maasikaga särgid nende muidu üsna alternatiivses valikus kõige minevam kaup, eriti suvisel ajal, sest maasikas mõjub ju hästi ja loovalt, olgu see siis valgel või kollasel T-särgil.

Auksi puhkemajad

Auksi puhkemajad on Viljandi vallas Auksi järve kaldal. Need sinna ehitanud Urmet Arusoo rääkis, et üks maja on valminud kaks aastat ja teine neli kuud tagas. Kui esimene majake sai järve kaldale oma kodu lähedusse rajatud, oli mõte sellega töö kõrvalt väikest lisasissetulekut teenida, sest kant on ju looduskaunis. Nagu Arusoo ütles, toimetab ta majadega, ka nende koristamisega peaasjalikult ise. Suureks üllatuseks oli, et pärast esimese maja valmimist broneeriti seda kiirelt terveks suveks. Sellist populaarsust ei osanud Arusoo ette näha ning nii saigi temast iseendalegi ootamatult ettevõtja ja ta otsustas ka Viljandimaa arenduskeskuses alustava ettevõtja baaskoolituse läbida.

Ööbimisele lisaks asus ta pakkuma näiteks aerulaudu ja jalgratast, samuti on soovijate käsutuses saun ja talvel jääauk, mida ta vajaduse korral ka öösel lahti saagimas käib. Enamasti on lisateenused paketi hinnas.

Väga palju käib Auksi puhkemajas ka loomadega inimesi. Arusoo selgitas, et enamikus majutusettevõtetes on lemmikloomad keelatud, aga kuna temal see probleemiks pole, tekkis sealtki oma nišš juurde.

Et järve ääres on kaitsevöönd, pole pärast teise maja valmimist võimalik sinna rohkem ehitada ning nagu peremees nentis, kannataks tihedama asustuse korral puhkajate privaatsus.

Tõnis Luige külmkapimagnetid

Tõnis Luik on laiemalt teada kui sepp ja valitsev Viljandi linnameister. Möödunud suvel hakkas ta valmistama külmkapimagneteid. Nende väljanägemist kirjeldades ütles ta, et ilmselt jäävad need silma, sest on sepistatud ja kujutavad lõustu.

Idee neid teha kerkis sellest, et sepistades tekib jääk. Et seda mitte vanametalli viia, vaid veel kuidagi väärindada, asust ta sellele funktsiooni otsima.

Oma magnetitest on ta seni teinud pilti ja müünud neid käest kätte, kuid neid saab osta ka ühest Tallinna vanalinna kauplusest. Sepal on plaan need Viljandiski müüki panna.

One:Zero juukse- ja kehahooldustooted Foto: Erakogu

One:Zero Estonia looduslikud juukse- ja kehahooldustooted

Pärast kaks aastat kestnud tööd valmis 2023. aasta juunis One:Zero juukse- ja kehahooldustoodete bränd, mis õhutab naisi enda jaoks aega võtma. Selle autor ja omanik on lätlannast blogija Kristina Andža ning siin tegeleb toodetega Viljandis elav lätlanna Alise Roosjärv. Oma kosmeetikabrändi idee tekkis Andžal sellest, et temalt on tihtipeale küsitud, mis on tema pikkade ja tervete juuste saladus. Saladuseks on tegelikult põlvest põlve edasi antud eriline retsept. Konsulteerides trihholoogi ja kosmeetikakeemikuga, viidi see valem täiuslikuks ja vormistati tervislikuks Gotu Kola, kaseleheekstrakti ja hüaluroonhappega juukselosjooniks.

Juuksehooldustoodete põhieesmärk ei ole mitte luua pehmet ja siledat efekti pärast esimest kasutuskorda, vaid tuua tulemus pikemas perspektiivis: terved, tugevad ja läikivad juuksed, mis on toidetud looduslike ainetega.

Bränd pakub ka kehakoorijaid.

Argipäeva pagarikoja suitsusink ja lihapirukad Foto: Erakogu

Argipäeva pagarikoja lihapirukad ja suitsusink

Argipäeva pagarikoda tegutseb Mustla külje all Ülensi külas 1. veebruarist. Nagu selle pidaja Ailo Tael ütles, andis ta põllumajandus- ja toiduametile teada, et soovib oma kodukööki seesuguseks ettevõtluseks kasutada, ja niimoodi toimetama asuski. Pagaritooteid valmistab ta peaasjalikult tellimuse peale ja kui vahel midagi üle jääb või on tunne, et peaks midagi ekstra tegema, annab valikus olevast kaubast teada näiteks Viljandi valla või Mustla Facebooki lehel.

Praegu ta letimüüki ei tee, kuid kaalub mõtet avada Mustlas kohake, mis oleks hommikul kell 7 klientidele värskete pirukatega valla.

Lihapirukate retsept on Taeli sõnul täiesti kodune. Ta nimetas end iseõppijaks ja niimoodi katsetades lihapirukad oma maitse saidki. Neid on nii õlis tehtuid kui ahju omi. Kasutab ta pirukates sealiha, aga riisi mitte, lisaks maitsestab, et andagi neile õige Argipäeva pagarikoja maitse.

Suitsusingi tegemisega on ametis Ailo Taeli mees, kes seda nädalavahetustel valmistab.

Popsi Köögi suitsuliha

Abja-Paluoja Popsi Köögi suitsuliha on päris uus toode ja nagu osaühingu Kirnu omanik Sigrit Saar ütles, pole paljud seda isegi proovida veel jõudnud.

Suitsuliha hakati Popsi Köögis pakkuma augusti lõpust. Alguse sai see Mulgimaa peremängul, mille üks külastuspaiku oli Saare kodus. Seal rahvale suitsuahjus tehtud liha pakutigi. Ahi, kus Popsi Köögi suitsuliha valmib, on praegugi seal, sest Abja-Paluojal poleks lihtsalt mugav sellega toimetada. Saar selgitas, et üldiselt on retsept lihtne: eestimaine sealiha läheb soolvette ja siis lepapuusuitsuga ahju valmima.

Kui niisugune kaup poeletile jõuab, ostetakse see kiirelt ära. Praegu on ettevõttel vaid üks suitsuahi, aga plaanis on teine juurde soetada ning suuremalt toimetama hakata. Saare arvates on puhast suitsuliha suhteliselt keeruline saada ja sageli on tootel sees säilitusained ja muud asjad, mida sinna ei tahaks. Mõttes on hakata omatehtud suitsuliha ka teistes Popsi Köögi toodetes kasutama, kui seda saab ükskord suuremas koguses tegema asuda.

Magusatoa kohapirukad

Viljandis tegutsev Magusatuba on kohapirukaid valmistanud vahest pool aastat. Magusatoa perenaise Kristi Veldemanni sõnul sai toode kiiresti hitiks.

Tema mees käib kalal ja valmistab kalatooteid, mis on samuti Magusatoas müügil. Et kõike väljapüütut võimalikult hästi ära kasutada, tuligi Veldmanni abikaasal idee, et ta puhastab suitsukoha ära ja teeb pirukatäidise ning Magusatoa pagarid saavad selle siis pirukasse panna.

Nagu Veldemann ütles, läksid pirukad kohe, kui neid pakkuma hakati, väga kenasti kaubaks, liiati on kala eestimaine ja kalamees ka.

Kommentaarid