JUHTKIRI ⟩ Mida tööandja küsida tohib?

Sakala logo Foto: Sakala

Viljandi haigla ja andmekaitseinspektsiooni kohtusse jõudnud vaidlusest on avalikkusele teada üsna vähe detaile, kuid tihti osutuvad just need juriidilistes küsimustes määravaks. Samas on juhtumis juba praegu omajagu mõtteainet nii tööandjatele kui -võtjatele.

Kui Sakala uudislugu lühidalt kokku võtta, avastati Viljandi haiglas ravimivargus ning selle sooritaja väljaselgitamiseks või siis süütute välistamiseks paluti 18 inimesel anda uriiniproov. Nagu kohtumaterjalide sünopsisest järeldada võib, püüti analüüsiga teada saada, kas keegi ravimile ligi pääsenutest on seda ise tarvitanud.

Proovi andmine oli teoreetiliselt vabatahtlik. Praktiliselt on sellisest ettepanekust võimalik keelduda ainult kollektiivselt. Iga kriminaalromaanide austaja teab, et kui Hercule Poirot palub kõigil ruumis viibijatel taskud ette näidata, võib talle küll vabalt ei öelda, aga sellisel juhul ootab ees kiire kohtumine inspektor Jappiga. Ka tööandjale äraütlemise korral pöörduksid kahtlustavad pilgud just selle poole, kes proovi andmisest keeldus, mis siis, et tegelik põhjus ei pruugi olla kuidagi vargusega seotud. Uriiniproovist on võimalik tuvastada palju muudki kui ainult ühe kadunud ravimi tarvitamist ja kui delikaatsed andmed juba kusagil kollektiivis teada, pole välistatud ka andmeleke. Seda enam, et selline amatöördetektiivitöö ei allu arsti ja patsiendi vahelise saladuse reeglitele.