PRIIT TOOBAL ⟩ Kokad ja koristajad pannakse valla kinnisvara päästma

Priit Toobal Foto: Elmo Riig

Põhja-Sakala vallavalitsus saatis volikogule otsustamiseks eelnõu, millega soovib luua allasutust Põhja-Sakala Kinnisvarahaldus. Üks "haldus" meil vallas juba on: täielikult vallale kuuluv aktsiaselts Põhja-Sakala Haldus. Sellest vallavanema arvates ei piisa. Tema kinnisidee on luua juurde praktiliselt sama nimega uus keha, aga hallatava asutusena.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on allasutuse loomine vajalik ja otstarbekas seoses vallale kuuluva kinnisvara haldamise koondamisega, et tagada valla vara säilimine, jätkusuutlikkus ja vastavus vara kasutajate vajadustele. "Hallatavate asutuste juhtidel ja ka töötajatel puudub võimekus tegeleda kõigi kinnisvara haldamisega seotud teemadega, eriti tuleohutuse- ja tehnosüsteemide korrashoiu, hangete läbiviimise ja remondiga seonduvad valdkonnad", seisab eelnõu seletuskirjas.

Pole uudis, et vallale kuuluv kinnisvara on üldiselt kehvas seisus. Erandiks on viimastel aastatel ehitatud või renoveeritud hooned. Kinnisvara kehva seisu taga ei ole aga allasutuste juhtide halb-peremehelik suhtumine. Samuti ei ole takistuseks võimete või oskuste, vaid peamiselt raha puudumine. Tihtipeale on probleemiks vallajuhtide suutmatus langetada otsuseid, milline kinnisvara jääb ning millist sellest tulenevalt on mõistlik korda teha.

Toon paar näidet.

Tääksi kooli küttesüsteemid on amortiseerunud ning kütmine on ebaefektiivne. Küttesüsteemi vahetusest ja renoveerimisest on aastaid räägitud. Volikogu määras 2023. aastal vajalikeks töödeks 110 000 eurot, vallavalitsus jättis aga raha kasutamata ja ettenähtud tööd tegemata. Vallavanem ja -valitsus tõid tegematajätmise põhjenduseks selgusetuse, kas Tääksisse jääb kool tegutsema või mitte. Otsustamist on aastaid edasi lükatud ja tegelikkuses pole lõplikku otsust seniajani tehtud. Samal ajal jätkatakse endiselt vananenud ja väheefektiivse küttesüsteemiga. Raisatakse raha. Järgmiseks aastaks on volikogu Tääkis kooli küttesüsteemide vahetuseks uuesti raha ette näinud, aga mul puudub ka seekord usk, et vallavalitsus selle töösse võtab.

Suure-Jaani kultuurimaja keldrikorrus on kultuuritegevuseks kasutusele võtmata, sest kelder on niiske, sajuvesi tungib sisse ja vundament on soojustamata. Teema on päevakorral olnud vähemalt 15 aastat, tugevamalt viimasel viiel aastal, aga tööd on rahapuudusel ikka tegemata jäänud. Peaaegu kolmandik majast on põhitegevuseks kõlbmatu.

Nende kahe näite puhul ei aitaks töid ette võtta uue mammutasutuse loomine ning uute spetsialistide palkamine seda asutust juhtima. Vaja oleks raha ja otsustavust.

Uude asutusse soovitakse üle viia praegu tegutsevate koolide, lasteaedade, kultuuri- ja rahvamajade, struktuuris olevad, hallatavaid asutusi teenindavad ja valla vara korrashoiuga seotud ametikohad. Nimetatud ametikohti on 72,6, millest 15,4 on koka, 29,7 puhastusteenindaja, 6,5 majahoidja ja kolm haldusjuhi ametikohti. Ülejäänud ametikohtade hulgas on koka abid, köögitöölised, majandusjuhataja, remonditöölised, elektrikud/käidukorraldajad, helitehnik, spordihoonete administraatorid, bussijuht, rahvamajade/kultuurikeskuste perenaised ja abipersonal.

Eespool nimetatud töötajate üleviimisega tekib olukord, kus allasutuse juhil ei ole õigust jagada tööülesandeid suuremale osale inimestest, kes tema juhitavas majas töötavad. Koristajad ja kokad saavad edaspidi tööülesandeid valla kinnisvarahalduse juhilt, mitte kooli või kultuurikeskuse direktorilt. Juhtimisahel ja ülesannete andmise protsess pikenevad ning tekib liigset segadust. Asjaajamises kaovad operatiivsus ja paindlikkus.

Mõnel vallavalitsuse tõstatatud, eelnõus märgitud probleemil on tõsi taga. Näiteks ei suuda valla raamatukogud ning kultuuri- ja rahvamajad oma kinnisvara igapäevaselt hallata. Kui koolidel on ametis kinnisvara- ja majandusjuhid ning remondimehed, siis kultuuriasutustel seesugust tööjõudu pole. Pole inimest, kes väiksemaid remondi- või hooldustöid ette võtaks. Aga selle probleemi lahendamiseks ei ole vaja kogu süsteemi pea peale keerata. Kuidas aitab kõikide valla palgal olevate kokkade ja koristajate koondamine eelkirjeldatud probleemi lahendada?

Teine uue asutuse loomiseks toodud probleemi kirjeldus, millega osaliselt nõustuda saab, on hoonete tehnosüsteemide korrashoid ja vajalike suuremate hangete korraldamine. Aga ka nende probleemide lahendamiseks ei ole vaja moodustada uut struktuuriüksust koos uute juhtide ja nendega kaasnevate kuludega. Hankespetsialist on vallavalitsuse struktuuris olemas. Rohkem vallavalitsuse koostööd hallatavate asutustega aitab selle probleemi lahendada. Mis puudutab aga tehnosüsteemide hooldust ja korrashoidu, siis siin saab samuti ühishangetega selle teenuse sisse osta. Suurem osa omavalitsusi just nii käitubki.

Eelnõu kohaselt plaanitakse uuele asutusele üle anda ka kultuuri- ja rahvamajade perenaised. Kultuuriasutuste perenaised ei ole kindlasti tehnilised töötajad, koristusoperaatorid või uksehoidjad, vaid täidavad ka kultuuri- ja rahvamajades kultuuritööga seotud ülesandeid. Perenaised aitavad kultuuritöötajaid ürituste ettevalmistamisel ja korraldamisel. Majade perenaiste üleandmisel kaotavad kultuuri- ja rahvamajad oma meeskonnast väärt ja vajalikud abilised kultuuritöö korraldamisel. Köögitööliste, helitehniku, spordihoonete administraatorite ja bussijuhi üleandmine kinnisvarahaldusega tegeleva asutuse koosseisu on aga täiesti arusaamatu ja jabur.

Kui vallavanem ja vallavalitsus muretseks päriselt valla kinnisvara käekäigu pärast, siis lahendaks nad selle küsimuse valla majandusosakonna, olemasolevate asutuste ja valla ettevõtte baasil. Praegu jääb taas mulje, et vallajuhi tegutsemise taga on soov mingigi märk oma ametiajast maha jätta.

Kaaluda tasuks hoopis vallale kuuluva kinnisvara, mitte inimeste üleandmist valla haldusettevõttele Põhja-Sakala Haldus, kes hoonete ja rajatiste remondi ja korrashoiuga tegeleks. Ettevõte koostaks koos vallavalitsuse ja -volikoguga pingerea, milliseid remonte ja renoveerimisi tuleks pidada prioriteetseks ning mille jaoks tuleks ka vallaeelarves rahaline kate leida. Tööde elluviimise eest vastutaks ja töid korraldaks juba tegutsev haldusettevõte.

Igapäevane puhtuse tagamine, maja täitmine sisuga ja lahtioleku tagamine jääks endiselt hooneid kasutavate asutuste ülesanneteks. Seesugune mudel on praegu Suure-Jaani kooliga. Koolihoone kuulub valla aktsiaseltsile, kes suuremaid remonte ja ehitusi korraldab, aga koristajad ja muu abipersonal kuuluvad kooli töötajate hulka.

Aktsiaseltsi Põhja-Sakala Haldus juures tegutsevad juba remondimehed, kellelt valla hallatavad asutused, sealhulgas kultuuriasutused, teenuseid ostavad. Töömeeste brigaade, kes haridus- ja kultuuriasutuste tellitavad tööd mõistliku hinna eest ära suudaks teha, on võimalik hõlpsasti suurendada. Kultuurimajas radikate õhutamiseks või raamatukogus valgusti vahetamiseks ei ole tarvis moodustada uut mitmekümne töötajaga asutust. Volikogu kinnitatud Põhja-Sakala Halduse põhikirjas on kinnisvara arendus juba praegu üks ülesandeid.

Vallavanem on ise korduvalt eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul öelnud, et plaanitav muudatus ei too rahalist kokkuhoidu. Olen sellega nõus. Uue asutuse loomine tekitab üksnes lisakulu, sest sel hakkab olema mitu kõrgepalgalist juhti, keda vallavalitsus uue aasta alguses otsima asub. Kasu pidavat olema kvaliteedis. Julgen selles sügavalt kahelda. Uue asutuse loomine tekitab vaid suurt segadust ega lahenda probleeme, mida tegelikult lahendada oleks tarvis.

Vallavalitsus plaanib uue asutuse tegevuse alguseks 1. jaanuari 2025. Loodan, et suudame sellele hullumeelsele plaanile volikogus pidurit tõmmata.