2019. aasta seen rõõmustas korilasi

Soomustindikusaak: vasakus nõus puhastatud ja paremas veel oma järge ootavad viljakehad. Foto: Aivar Aotäht

Soomustindik on hea söögiseen, kui õigel ajal ja õiges paigas peale satub. Just niimoodi ühel seltskonnal laupäeval läks.

Sageli tunneb soomustindik end hästi paikades, kus ka inimesel tegutseda meeldib. Tihti kohtab teda linnas või ka näiteks maal koplis, mõne vana talukoha või hoopiski sõnnikuhoidla lähedal. Metsas niisama lihtsalt soomustindik ei kasva.

Selline saak, kokku 1,2 kilo õnnestus selle loo autoril koguda mõne minutiga Võrtsjärve kandis metsatee lähedal. Tuleb olla aga kiire nii väljas kui kodus, sest isegi korjatult värske valge seen võib peatselt tintjaks muutuda. Kõnealused seened said nii praetud kui marineeritud ning alustuseks sai neid pärast kupatamist ka lihtsalt niisama vähese soolaga mekitud.

2019. aastal valis Eesti mükoloogiaühing soomustindiku aasta seeneks. Ühing kirjutab oma veebilehel, et soomustindiku viljakehad kasvavad tihti suurte kogumikena toitaineterikkal mullal haljasaladel, rohustutes, aedades ja jäätmaadel. Soomustindiku kübar on noorelt valge piklikmunaja kujuga ja kaetud vatjate pruunikate soomustega. Vananedes kübar avaneb kellukakujuliselt ja eoslehekesed muutuvad tintjasmustaks.

Noorena, valgete eoslehekestega on seen väga hea söögiseen ja söödav kupatamata. Soomustindik rikneb aga juba tundidega ning riknemisest annavad märku tumenenud eoslehekesed. Soomustindik kogub endasse raskemetalle, seega ei tohiks teda korjata tööstuspiirkondadest ja suurte teede äärest.

Mükoloogiaühing lisab, et soomustindiku kõrval kasvab Eestis ka teisi sarnaseid liike, mis taksonoomiliselt kuuluvad küll teistesse perekondadesse. Sarnasteks liikideks on pruunikashalli voldilise kübaraga voldiline tindik, helkivate ebemetega sätendav tindik ja pisike seltsiv tindik.

Aasta seent on mükoloogiaühing valinud alates 2017. aastast, mil alustati kukeseenega. Tänavune, 2024. aasta seen on kamperriisikas.