Novembris finantsraskuste pärast direktorita jäänud Lahmuse erivajadustega laste koolil on uus juht, kel tuleb asuda remontima õppeasutuse peahoonet.
Lahmuse kool saab nõunikust direktori
18. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil kandideeris koolijuhiks 13 inimest ning nende hulgast osutus valituks senine Suure-Jaani valla haridus- ja kultuurinõunik Jüri Hansen.
Tallinna pedagoogilises instituudis õpetajakutse saanud Hansen on töötanud Kirivere koolis õpetaja ja õppejuhatajana ning 14 aastat Kildu kooli direktorina. Kaheksa aastat oli ta Paide haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ning üheksa kuud Võhma abilinnapea. Suure-Jaani valla nõuniku ametis oli ta 2007. aastast.
Jõudis juurte juurde
Terve elu Suure-Jaanis elanud 55-aastane Jüri Hansen ütles, et ta sünnikodu on Lahmuse koolist paari kilomeetri kaugusel. «Olen jõudnud juurte lähedale,» märkis ta.
Koolijuhiks kandideerimise põhjusena nimetas ta enda proovilepanekut. «Olen vanuses, kus veel jõuab üht-teist korda saata.»
Jüri Hansen möönis, et teda ei oota ees lihtne töö. «Ma ei ole eripedagoogikat õppinud. Lahmusel on sihid veidi teistsugused kui tavakoolis. Siin ei saa mõelda ainult kooliprogrammi edastamisele, vaid ka sellele, et lapsed omandaksid praktilised oskused, mis tagavad elus hakkama saamise — töökoha leidmise ja pidamise. Sinna ei ole midagi parata, kui kõigile korrutustabel hästi pähe ei jää.»
Uus direktor selgitas, et pärast üheksanda klassi lõpetamist saavad Lahmuse lapsed koolis lisa-aastatel õppida veel puu-, sepa-, klaasi- ja savitööd, metsandust, aiandust, kodundust, kangakudumist ja puhastusteenindust. Nende oskuste edastamisel tehakse koostööd kutsekoolidega.
«Kõik lapsed vajaksid individuaalset lähenemist, aga meie koolis on see tarvidus veel suurem. Lahmuse kool on ööpäev läbi töötav asutus, kus lastega tegelevad õpetajad, kasvatajad ja öökasvatajad,» rääkis koolijuht.
Jüri Hanseni sõnutsi vajavad Lahmusel õppivad lapsed kiitust ja tähelepanu ning neid tuleb võimalikult palju tunnustada.
«Ka meie tavaelus on kiitmist napilt. Kui inimene teeb oma tööd väga hästi, peame seda normaalseks, aga kui eksib, siis tambime maapõhja,» kõneles ta. «Loomulikult peab ka laste vigadele osutama, selgitama, miks üht või teist asja tehti, ning õpetama õiget käitumist.»
Tähtsa eesmärgina nimetas Jüri Hansen peahoone remonti. Kui Lahmuse kõrvalhooned on suurepärases korras, siis mõisahoone, kus käib õppetöö, on kehvas seisus. Väikest leevendust annab sel nädalal alanud 1,853 miljonit eurot maksev remonditöö, mida tehakse saastekvootide müügi raha eest. «Üks minu ülesandeid on peahoone remondiks raha juurde leida.»
Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu sõnutsi on Jüri Hansen täpne, korrektne ja nõudlik inimene, kes oskab finantsasjad kontrolli all hoida. «Usun, et ta on õige mees Lahmuse kooli edendama,» sõnas ta.
Eelmise direktori lahkumine
Lahmuse kooli senine direktor Heinrich Jürna taandus ametist novembris, ajendiks olid segadused rahaasjades. Nimelt kasutas koolijuht majapidamiskuludeks mõeldud raha projektiga seotud kulude katmiseks. 41 551 euro eest tasuti arveid projekteerimise, jõusaali seadmete ning sepikoja ja juustukoja remondi eest.
Haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnutsi ei andnud Jürna ministeeriumile teada, et projektiraha ei laeku septembris, vaid alles veebruaris. Ministeerium eraldas eelmise aasta lõpul koolile puudu oleva raha, projektisumma laekus veebruarikuus ja selle võrra anti koolile tänavuseks vähem raha.
Heinrich Jürnale oli juba 2009. aastal määratud distsiplinaarkaristus riigihangete seaduse rikkumise eest, sest lepingud olid sõlmitud konkurssi korraldamata. Riigikoolide talituse juhataja Raivo Trummali sõnul jäi seetõttu suur toetussumma saamata ning tehtud tööde eest tuli tasuda riigieelarvest.