Eesti aednikke on haaranud arbuusihullus

Harri Poomi hobi on eksootiliste taimede kodustamine. Nii on tema põllule jõudnud ka arbuusid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

«Eestis valitseb arbuusi- ja melonihullus. Nende seemneid ostetakse väga palju, tundub, nagu tahetaks kogu maa lõunamaiste kultuuridega üle külvata,» rääkis mulle Viljandi kesklinnas asuva aianduspoe müüja.

Samasugust müügiedu on täheldanud Bauhofi aiaosakonna müüja Terje Anton. Arbuuside ja melonite suure populaarsuse põhjuseks peab Anton sooje suvesid, mis on ahvatlenud inimesi julgemalt kasvatama lõunamaist päritolu vilju. Oma rolli mängib seegi, et nende valik on järjest suurenenud.

Eksootilisi kultuure on aidanud levitada Vändra lähistel asuva Saare-Tõrvaaugu aiandi aednik Harri Poom. Tema kasvatab sadakonda sorti viinamarju, pooltsada sorti meloneid ja sama palju arbuuse. Triiphoones sirguvad tal tsitruselised: greip, apelsin, mandariin ja veel mitu võõrapärast viljapuud.

Eksootide kasvatamisest on aednik juttu teinud raadios, televisioonis ja trükiväljaannetes. Suve teisel poolel on menukad Saare-Tõrvaaugu talus peetavad aianduspäevad, mille ajal inimestele tutvustatakse Eesti kliimas edenevaid lõunamaiseid sorte.

Kui lauaviinamarju tasub rikkaliku saagi saamiseks kasvatada eelkõige kasvuhoones, siis arbuuse ja meloneid võib Poomi kinnitust mööda rahumeeli istutada ka põllule. Ainult öökülmaohu puhul on soovitav neil katteloor peal hoida. Avamaalt võib saada ka hea viinamarjasaagi, aga marjad pole sel puhul nii hea kvaliteediga.

Talvel istub aednik arvuti taga ja otsib internetiavarustest uusi sorte, mille seemneid saab kevadel prooviks mulda pista. Mõne puhul selgub aastaga, et seda ei tasu Eestis kasvatada, teistega katsetatakse kauem. Sort peab olema varajane, et jõuaks põhjamaises suves valmida.

Alates 1995. aastast rohkem kui sadat sorti meloneid ja sama palju arbuuse katsetanud Poom oskab Eesti hobiaednikele üht-teist soovitada. Sobivaimad sordid on ta leidnud Ameerikast ja Aasiast.

Hulk Eestisse sobivaid sorte

Arbuusidest ütleb Harri Poom meie kliimasse sobivat «Blacktail Mountaini», mis on isegi varasem ja saagikam kui Eestis seni kõige tuntum sort «Sugar Baby».

«Head saaki annavad põnevalt pikerguste ja väga magusate viljadega «Typhoon» ja punase viljalihaga «Anam» ning näivad kenasti sobivat ka avamaale, nagu ka kollase sisuga väga magus uus arbuusisort «New Hope»,» loetleb ta. Kasvuhoones tahtvat kasvada vastupidav ja saagikas punase sisuga «Fou-nan».

Melonitest vajab kasvuhoonesoojust roheka sisu ja koorega «Indo». Valge koorega imemaitsev «Snow Leopard» sobib ka avamaale.

«Kanada melonisort «Alaska» ei tahagi eriti kõrgeid temperatuure. Avamaal oli ta tunamullu magusam kui kasvuhoone kuumuses,» kõneleb Poom. «Huvilistele soovitan veel mitut hübriidsorti, mille kohta leiate rohkem infot meie aiandi veebipoest http://e-aiand.net.»

Viimane aeg külvata

Harri Poomi sõnutsi on meloneid ja arbuuse triiphoones kasvatada soovijatel praegu viimane aeg külvata nende seemned ettekasvatamiseks. Neil, kes on panuse teinud avamaale, tasub arbuusi külvata aprilli lõpul ja melonit mai algul.

«Optimaalne idanemistemperatuur on mõlemal 25 kraadi, tõusmete ilmudes võiks öine temperatuur olla umbes 20 kraadi. «Arbuus ja melon on soojanõudlikud ning suhteliselt pika kasvuajaga, mistõttu seemnest peenrasse külvatuna nad tavaliselt valmida ei jõua,» räägib aednik.

Normaalseks kasvuks ja viljumiseks peab õhutemperatuur tema kinnitust mööda päeviti ületama paarikümmend kraadi, sest jahedamas taimed ei kasva. Kui sooja on pikka aega 12 kraadi või vähem, tekivad arbuusi- ja melonitaimedel füsioloogilised häired ning kultuurid hukkuvad.

Ühtlasi vajavad taimed kasvuks ja arenguks, et muld oleks vähemalt 18, ent soovitatavalt siiski üle 20 kraadi soe. Taimed tuleb seega kindlasti ette kasvatada.

«Enne külvamist leotage seemneid päeva jagu soojas vees. Tõusmed ilmuvad umbes nädala pärast. Hea oleks hoida külvipotid taimede tärkamiseni umbes 25 plusskraadi juures — pigem soojemas kui jahedamas. Istikute kasvamise ajal piisab, kui päeval on sooja 22 ja öösel 20 kraadi,» õpetab aiandusentusiast.

«Taim on välja istutamiseks paraja suurusega, kui tal on kolm või neli pärislehte. Suuremate istikutega ole enam mugav toimetada,» ütleb Harri Poom. Igaks juhuks tuletab ta meelde, et esimesena ilmuv idulehepaar arvesse ei lähe.

Melonite ja arbuuside viljelemine meenutab suuresti kurgikasvatust. Samamoodi nagu kurki, võib neidki taimi kasvuhoones üles siduda, selle asemel et jätta need maha roomama. Mõistagi tuleks siis viljad eraldi toestada, näiteks võrguga.

Avamaal tasub arbuuse ja meloneid Harri Poomi sõnutsi kasvatada kilemultšil ja katteloori all. Välja soovitab ta need istutada siiski alles öökülmaohu möödudes, kui muld on küllalt soe ja õhusoojust vähemalt 15 kraadi — enamasti juuni esimesel dekaadil. Parim kasvutemperatuur on 20—25 kraadi.

Aednik ütleb, et kurgi ja kõrvitsa lähedased sugulased arbuus ja melon on kasvunõuete poolest üsna sarnased. Tõsi küll, väga sooja- ja valguslembene arbuus kui kõrbetaim talub hästi põuda. «Mida kuumemad ja kuivemad ilmad viljade valmimise ajal on, seda magusamad need tulevad. Pärast istutamist, juurdumise ajal peab taimi ikka kastma ka, aga hiljem võib see hoopis kahjulik olla,» manitseb ta.

Poomi sõnutsi on kasvuhoones küll soojem ja viljad valmivad varem, kuid seal võivad arbuusisaagile saatuslikuks saada kaks häda: valgusepuudus ja kedriklestad. Seetõttu pole mõtet üritada kasvatada arbuuse triiphoones tomatite, paprikate ja kurkide vahel. «Kui avamaal kohta pole, peaks jätma neile kõige valgusküllasema kandi ning hoiduma kasvatamast seal muid taimi,» soovitab ta.

Arbuusile sobivad lahjemapoolsed kerged liivmullad palju paremini kui rammusad ja savikad. Katteloori ei maksa peal hoida kauem kui õitsemise alguseni, sest muidu ei pääse tolmeldajad ligi. Kõige kindlam on Harri Poomi jutu järgi nii arbuusil kui melonil esimesed õied ise tolmeldada. Kui viljahakatised on juba õuna mõõtu, võib katteloori tagasi panna. Eriti tähtis on see jahedal suvel.

Melon on küll arbuusi sugulane, kuid meenutab nii välimuse kui kasvunõuete poolest pigem kurki. Meloni ütleb Harri Poom olevat veel soojanõudlikuma: selle võivat nagu kurgigi istutada sõnnikule tehtud kõrgpeenrasse.

Varased melonisordid, näiteks «Alaska» ja «Sun Jewel» saavad avamaal katteloori all valmis mõnel aastal juba augusti esimesel poolel, kuid tavaline saagikoristusaeg on augusti lõpupoole.

Liigniiskus on kurjast

Seenhaiguste suhtes on melonid Poomi tähelepanekute järgi üpris vastuvõtlikud, liigniiskus ja jahedus hukutavad taime kindlasti. Ühtlasi lähevad mullaga kokkupuutuvad viljad pahatihti mädanema, seetõttu peaks melonile valima sooja valgusküllase ja liikuva õhuga kasvukoha. Viljadele oleks mõistlik midagi alla panna. Kui lehestik on seenhaigustest tabandunud, kuivavad lehed kiiresti ja viljad jäävad maitsetuks.

Harri Poom ütleb, et on oma talus seda hõrku kultuuri kasvatanud 1995. aastast alates ega ole kunagi jäänud päris saagita. Eriti edukad olid aastad 2006 ja 2010.

«Enamjaolt oleme arbuuse ja meloneid viljelnud avamaal ning saanud paremat saaki kui triiphoones. Tõsi küll, 2010. aastal ei tihanud väga külma juuni tõttu taimi välja istutada, vaid piirdusime kilekasvuhoonega. Suve edenedes selgus, et võinuksime need ikka välja istutada: sellist leitsakut nagu siis annab mäletada.»

ARBUUS

Eestis kasvatamiseks sobib mitu sorti:
• «Blacktail Mountain» — varane ja saagikas sort, mis sobib avamaale.
• «Fou-nan» on saagikas punase sisuga arbuus, mis sobib kasvuhoonesse.
• «Anam» — magusate viljadega sort, sobib nii avamaale kui kasvuhoonesse.
• «Yellow Siren F1» — saagikas ja väga hea haiguskindlusega arbuusisort kasvuhoonesse ja ka avamaale. Viljad pikergused, kollase sisuga ja väga magusad.
Allikas: Harri Poom

MELON

Eestis saab edukalt kasvatada mitut sorti meloneid:
• «Alaska« on sort, mis lepib Eesti kliimaga kenasti. Tegemist on väga varase meloniga, mis ei tahagi väga kõrgeid temperatuure.
• «Sun Jewel» edeneb samuti Eestis avamaal hästi isegi jahedama suvega.
• «Snow Leopard» — tõenäoliselt sobib Eestis avamaal kasvatamiseks. Tal on erakordselt magusad ja äärmiselt pilkupüüdvad viljad.
• «Indo» — vajab kasvuhoonesoojust.
Allikas: Harri Poom