Maailm tahtis siia

Kaarel Kuusk pälvis «Muusikatriaadilt» mitu preemiat. Foto: Urmas Volmer

Just sellise mõttega lõppes 11.—13. aprillini peetud XX «Muusikatriaad», mis päädis reedel noorte muusikute võistlusega.

Kontserdi lõppvooru pääses demovoorust 12 parimat. Nende seast valiti välja parima pärimusmuusika seade ja omaloomingulise pala autor ning parim instrumentalist. Esitusi hindas žürii, millesse kuulusid Joosep Sang, Tiia Teder, Ene Lukka-Jegikjan, Margus Pärtlas ja Vello Kuura.

Toores ürgjõud

Pika ajalooga «Muusikatriaadil» on kindel koht nii Viljandi kultuuriruumis kui akadeemia aastaplaanis. Selle ettevõtmise puhul püüavad kõik akadeemia osakonnad lisada oma erialast lähtudes tervikusse ühe killu.

Seda rõhutas avakõnes ka kooli direktor Anzori Barkalaja, öeldes, et kultuursete terviklahenduste vaim on kandnud triaadi algusest peale. Tänavuse ürituse projektijuht oli noor kultuurikorraldaja Lee Lang.

Pärimusmuusika seadmine on tekitanud alati kõige elavamat diskussiooni. On see muusika ju ennekõike funktsionaalne ning peaks olema hõlpsasti tantsitav ja järele lauldav. Noortele seevastu meeldivad vormi- ja meetrumimängud, mis teevad lihtsast muusikast keerulise ja põneva koosluse, kuid kaotavad selle essentsi, mõjususe ja eheduse.

Pärimuskultuuri spetsialistist Ene Lukka-Jegikjan pani noortele südamele, et nad ei võtaks pärimuspala kui vahendit, vaid näeksid võimalust süveneda sellega kaasaskäivasse traditsiooni: «Otsige üles oma kultuuri eripära ning tooge see lavalaudadele!» õhutas ta.

Kõige õnnestunuma pärimusmuusika seadena pälvis grand prix’ Jaan Jaago «Rock-Labajalg», mis säilitas hoolimata jõulisest ja moodsast kõlapildist tantsulise tunnetuse ning kiskus pärimusmuusikale omaselt rahvast kaasa. Pärimusmuusik Kulno Malva tajus selles seades toorest power’it.

Soololugudega tõestasid esinejad oma tehnilist taset ning 2009. aasta triaadi võitja Merike Paberitsi sõnul oli see tänavu ühtlaselt kõrge. Parimaks instrumentalistiks tunnistati viiuldaja Sänni Noormets, kelle esitus veenis, et noored oskavad nautida üksiknootide kõrval ka ürgset helide ruumi, mis on täiuslik oma lihtsuses.

Väga siiralt mõjus Laura Junsoni omalooming, mis pälvis Klassikaraadio eripreemia. Tema lugu «Unelaul» vormis tervikuks unede mitmekihilisuse ja rännakulisuse.  

Hea instrumendi valdamisega ning sidusa kavaga jäi silma noor Tartu kitarrist Paul Neitsov — tema pälvis Vello Kuura eripreemia. Peale tema olid väljastpoolt Viljandit võistlema tulnud Tallinnas tegutsev džässmuusik Kaarel Liiv, kes sai kitarrifestivali eripreemia, ning leedulanna Gabija Kochanskaite. Viimati mainitu eesti regilaulu «Loomine» seade näitas, et muusikakeel on universaalne ning loo temaatika edasiandmiseks ei ole vaja sõnu.  

Sotsiaalne teravus

Sotsiaalselt terava looga «Nii Bop» pälvis parima omaloomingupala preemia Kaarel Kuusk. Ühtlasi sai ta «Jazzkaare» auhinna ja tunnistati publiku lemmikuks.

Kogu kontserdi ajal moodustas muusikale allteksti noorte seisund: justkui piiril olek ja seesmine konflikt. «Keerake kraan kinni!», «Ma tahan ennast kuulda!», «Palun, palun aita!» olid laused, mida lavalt hüüti.

Tabasin end kontserdi lõppedes mõttelt, et praegune noor ei siple majandussurutises ega põhiväärtuste kriisis, vaid vanemate põlvkonnast ülekasvamise vaevustes, mis ei lase tal valitsevasse kultuurimudelisse paigutuda. Kuid Kaarel Kuuse laulu tekst ütles, et maailm tahab olla siin, ning olen veendunud, et nende noorte tahtmise varal oligi kogu maailm Viljandis.