NÄDALA LEIUD ⟩ Elukoht ja surmakoht

Need muinasajast pärit keraamikatükid leiti Järveotsalt. Foto: Erakogu

Seda, et vanalinnas ehitama hakates tuleb arvestada arheoloogilistest leidudest johtuvate viivitustega, teab iga vähegi kogenud arendaja. Viljandi Järveotsa elurajooni laiendusel avastatu näitab, et sama peab silmas pidama isegi piltlikult öeldes põlluarenduse puhul.

Järveotsa maapõuest on ilmsiks tulnud lausa kaks üllatust: seni teadmata, tõenäoliselt viimase maailmasõja ajast pärinev kalmistu ning sellest mõnekümne meetri kaugusel muistne asulakoht.

Ehkki XX sajand alles lõppes ja paljud mäletavad teist maailmasõda veel omast käest, on omajagu toonastest sündmustest unustuse hõlma vajunud. Või vajutatud. Näiteks tuvastati punamonumentide eemaldamise käigus mitmel pool, et teadaolevates sõdurite matmiskohtades pole sugugi nii palju inimesi, kui Nõukogude võim väitis. Nagu nüüd selgus, ei ole kusagil fikseeritud isegi seda, et üle 70 lapse ja naise on Viljandi külje all elust lahkunud, rääkimata sellest, kes nad olid ja kust tulid. Ajaloolastel on veel jupp tööd teha, enne kui me viimasest maailmasõjast täieliku pildi ette saame.