ME KÕIK teame, et vanemahüvitis on väga vajalik ja aidanud Eestis kaasa sündimuse kasvule. Sellest tulenevalt olen veendunud, et iibele positiivselt mõjunud hüvitise põhimõtteid pole vaja muuta, küll aga saab arendada vanemahüvitise ideed.
Vanemahüvitis saab jätku
17. aprill 2012, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe sellise arendusena kinnitas vabariigi valitsus eelmise neljapäeva istungil vanemapensioni seadusesätted, mille suurim eesmärk on tagada last kasvatanud isikule lisasissetulek pensionieas, sest noorte vanemate väiksem sissetulek lapse esimestel eluaastatel mõjutab otseselt tulevase pensioni suurust. Kaudselt aitab eelnõu luua kindlustunde kõikidele peredele ja muuta elukeskkonda nii, et see soosiks sündimuse suurenemist.
Kui vanemahüvitise süsteem aitab kaasa töö- ja pereelu ühitamisele, säilitades lapsevanemale tema eelmise kalendriaasta keskmise töötasu, siis vanemapensioni süsteem loob kindluse, millega tagatakse last kasvatanud inimesele täiendav sissetulek pensionieas.
Plaanide kohaselt jõustub eelnõu kahes etapis: 2013. aastal hakatakse maksma neli protsenti täiendava kogumispensioni makset ja kahe aastahinde suurust pensionilisa ning 2015. aastal, kui riigi rahalised võimalused seda lubavad, hakatakse maksma lisaks ühe aastahinde suurust pensionilisa.
KUIGI TEHNILISELT on tegemist keeruka eelnõuga, võime laste sünniaasta järgi pensionilisa saamise jaotada kokkuvõtvalt kolme gruppi.
Esiteks: 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale makstakse iga lapse kasvatamise eest neli protsenti riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema teise pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Juhul kui laps sünnib näiteks 2013. aasta algul, saab ta sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse kolme aasta jooksul kokku vähemalt 1134 eurot. Miks vähemalt? Seepärast, et loodetavasti keskmine palk siiski tõuseb ja see tagab ka sissemaksete suurenemise inimeste pensionivarasse.
Teiseks: tagamaks põlvkondadevahelist solidaarsust, makstakse ajavahemikul 31. detsembrist 1980 kuni 31. detsembrini 2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses. Vanem, kelle laps sündis eespool nimetatud ajavahemikus, saab 2013. aastal lisapensioni ühe lapse arvestuses umbes 114 eurot aastas ja 2016. aastal umbes 192 eurot aastas.
Kolmandaks: eelnõu järgi makstakse 1. jaanuarist 2015 enne 2013. aasta 1. jaanuari sündinud lapse ühele vanemale täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. Nendele vanematele makstakse lisaraha ühe lapse arvestuses praeguste prognooside kohaselt umbes 60 eurot aastas.
USUN, ET väljapakutud lahendused aitavad luua terviklikumat lähenemist laste ja perede toetamise süsteemis ning annavad igale perele järelkasvu planeerides kindlustunde. Meie ülim eesmärk peaks ju olema eesti rahva säilimine, aga seda pole ilma suurema sündimuseta võimalik saavutada.