Viljandi linn otsustas 95 majaomanikku vabastada kohustuslikuks muutunud prügiveolepingu sõlmimisest, sest need majad on kas pooleli või seisavad tühjana.
95 majaomanikku pääses prügiveolepingust
11. veebruar 2009, 16:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist on ajutise vabastusega, mis kehtib kas pool aastat või terve aasta,» täpsustas linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri.
Suur osa vabastuse saanud kinnistutest on sellised, kus majaehitus on alles pooleli. «Loomulikult tekib ehituse käigus palju prahti, aga kohustuslik leping puudutab olmejäätmeid ja neid seal veel ei teki,» rääkis Vihuri.
Teine osa vabastuse saanud kinnistuomanikest ei ela mingil põhjusel oma majas. Selgitustesse on kantud põhjenduseks tavaliselt see, et inimene on mujale kolinud.
«Sellisel juhul kontrollime edaspidi nende majade vee- ja elektriarveid ning kui need püsivad muutumatuna, saame järeldada, et seal tõesti ei elata,» selgitas linnamajandusameti juht.
Eesti seadused kohustavad omavalitsusi sõlmima fikseeritud hinnaga jäätmeveolepinguid prügifirmadega ning kõik linna või valla territooriumil asuvate kinnistute omanikud peavad seejärel sõlmima omakorda prügiveolepingu. Viljandi valis siinseks prügivedajaks mullu aktsiaseltsi Cleanaway. Mitu omavalitsust pole aga seda seadust täitma asunud.