Pärast massiivset pommirahet, sihitud tapmisi ja plahvatavaid peilereid sisenesid Iisraeli väed ööl vastu teisipäeva Liibanoni. Kui enamasti kaasneks teise riigi territooriumile tungimisega üsna üksmeelne rahvusvaheline hukkamõist, siis nüüd võib peale terava kriitika leida ka tingimuslikku heakskiitu ja mõningast muret.
JUHTKIRI ⟩ Kummaline sõda Liibanonis
Oluline vahe näiteks Ukraina sõjaga peitub selles, et Iisrael ei sõdi otseselt Liibanoni riigiga. Õigupoolest me isegi ei tea, mida Liibanoni valitsus asjast arvab, sest nii nagu mõne aasta eest Beiruti väetisehoidla õhku lendamise järel on sealsed riigijuhid seda vaiksemad, mida valjemad plahvatused käivad.
Poliitilise patiseisu tõttu juhib Liibanoni ajutine valitsus, kellel enam reaalset mandaati pole. Majandust on viimastel aastatel räsinud finantskriis, ülisuured pettused, COVID ja sada muud häda. Riik ei suuda oma kodanikele tagada peaaegu mingeid teenuseid, sealhulgas elektrit ja kontrolli oma territooriumi üle, ning parteid ja muud liikumised on jõudumööda neid ülesandeid üle võtnud. Kõige jõulisemalt ja märgatavamalt Hezbollah, kelle sõjaline jõud on tunduvalt üle Liibanoni riiklikest relvajõududest ja kes ongi see, kellega Iisrael sõdib.