41 MILJONIT EUROT ⟩ Riik on kirjutanud korstnasse suurel hulgal petturitelt ja võlgnikelt väljamõistetud raha

Seaduse muutumise tõttu tuli maksu- ja tolliametil ühe aastaga maha kanda ligi 40 miljonit eurot petturitelt ja võlgnikelt saamata jäänud raha. Foto: Pärnu Postimees

Maksu- ja tolliamet on viimase nelja aasta jooksul kirjutanud korstnasse enam kui 41 miljonit eurot, mida pole õnnestunud petturitelt ja võlgnikelt välja nõuda. Samal ajal on kätte saadud kahjunõudeid pisut üle viie miljoni euro.

Nelja aastaga on bilanss seega enam kui 36 miljoni euro ulatuses negatiivne. Rekord püstitati 2021. aastal, kui seadus muutus ja nõuete sissenõudmise tähtaja piir toodi 30 aastalt 10-le. Siis kanti aastaga maha 39 891 310 eurot. See on raha, mis on jäetud riigile maksmata või on riigilt väljapetetud.

Viimasel kahel aastal on maksuamet suutnud igal aastal tuua riigile kahjunõuete alusel rohkem raha, kui maha kantakse, kuid mahakantud summad on igal aastal ulatunud vähemalt sadadesse tuhandetesse eurodesse.

SELGITUS

Janek Rozov

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja

Igal aastal laekub maksu- ja tolliametile üle 99% nõuetest kas vabatahtlikult või võlamenetluse tulemusena. Vaid kuni üks protsent nõuetest jäävad ametil sisse nõudmata või nende sisse nõudmine võtab pikalt aega.

2021. aastal seadusemuudatuse tagajärjel maha kantud kriminaalasjade käigus määratud kahjunõuded erandlikult seda mahakantud nõuete osakaalu tõstsid, kuid keskmiselt kanname maha umbes 28 miljonit eurot nõudeid aastas

Paar nädalat tagasi kirjeldas Sakalale Eesti esimese maksupetturina 2000. aastal kohtus süüdimõistetud Peeter Kaares, kuidas ta vabanes ühe avalduse abil ligi 180 000 euro suurusest kohustusest Tervisekassa ees. Kohtus väljamõistetud enam kui 400 000 eurost suutsid kohtutäiturid temalt kätte saada veidi enam kui poole. Kui aga kümme aastat nõuete väljanõudmise algusest mööda sai, tekkis tal võimalus taotleda nõuete kustutamist. Seda ka tehti.

Samal moel vabanes Kaares nõuetest maksu- ja tolliameti ees ning neidki nõudeid oli tal enda hinnangul 150 000 – 180 000 eurot. Täpset summat ta oma sõnul ei teadnud ning seda ei avaldanud Sakalale ka maksuamet, sest tegu on maksusaladusega.

Maksu- ja tolliameti tulude osakonna juhtivspetsialist Sirle Lindre sai Sakalale vaid kinnitada, et Peeter Kaaresel ameti ees enam võlga ei ole. Lindre lisas, et aegumise tähtaja saabudes lõpeb tõepoolest ka kohustus ja kui nõue on aegunud, kantakse see maha. "See on meie tavapraktika. Selles, kui kohtu kaudu väljamõistetud summast jääb osa tasumata ja see kantakse aegumisega maha, pole samuti midagi erakordset," lisas maksuameti esindaja.

Maksuameti dokumendid kinnitavad, et tõepoolest, midagi erakordset selles ei ole. 2021. aastal kustutati aegumisega kahjunõudeid kokku 39 891 310 eurot. Maksu- ja tolliameti meediasuhete spetsialisti Andri Küütsi seletusel oli summa sedavõrd suur seetõttu, et tol aastal saabus enamiku vanade kahjunõuete aegumise tähtpäev. Selle omakorda tingis seaduse muutus, mis sätestas aegumistähtajaks senise 30 aasta asemel 10 aastat.

Ehk siis 2021. aasta 5. aprillil saabus Eesti ajaloos esimene päev, mil siinsetes kohtutes väljamõistetud nõuded aegusid. Nõuded kogunesid aga 34 aasta jooksul.

Järgmistel aastatel peaksid kohtutäiturid ja maksuametnikud aastas saama kätte rohkem raha kui läheb mahakandmisele. Sundtäitmisi teevad ehk siis nõudeid küsivad võlgnikelt välja peamiselt maksuametnikud, aga osalt ka kohtutäiturid.