:format(webp)/nginx/o/2022/12/28/15048937t1haad2.jpg)
/nginx/o/2024/09/27/16383629t1h2b1b.jpg)
Täna möödub 30 aastat Eesti merelaevanduse au ja uhkuse, parvlaeva Estonia hukust tormisel merel. Viljandimaalt viis Estonia endaga kaasa kuus inimest, ent oli ka pääsenuid.
Ent alustame algusest. 1993. aasta veebruaris hakkas Tallinna ja Stockholmi vahel sõitma parvlaev Estonia, varasemate nimedega Viking Sally, Silja Star ja Wasa King. Miks laevale just meie riigi nimi pandi? Sest enne teist maailmasõda oli Tallinna–Stockholmi liinil sõitnud sama nimega laev.
Kui Estonia asus jälle kahe pealinna vahel sõitma ja vastselt iseseisvuse taastanud Eestit üle pikkade aastate taas läänega ühendama, sai sellest siinse merelaevanduse au, uhkus ja südametunnistus.
Estoniat juhtisid vaheldumisi kaks kaptenit. Traagilisel reisil oli kaptenisillal pärnakas Arvo Andresson. Ta oli 1982. aastal lõpetanud kõrgema merekooli ja omandanud merelaeva juhtimise diplomi. 2. jaanuaril 1993 sai Andressonist Estonia kapten. Temast pidasid lugu nii ülemused kui kolleegid. Kapten Andresson oli abielus, peres kasvas kaks poega, esimene sündinud 1982. ja teine 1985. aastal.
/nginx/o/2024/09/27/16383630t1h3f4e.jpg)
6. jaanuaril 1994 anti Estonia pardal Eesti kaptenitunnistus kätte kahele kaptenile, Arvo Andressonile ja Avo Pihtile. "Rootsi atesteerimisele sõitnud kapten Piht pääses teadaolevalt eluga, andmeid kapten Andressoni kohta pole," seisab katastroofile järgnenud päeval ilmunud Päevalehe pildiallkirjas.
27. septembri õhtul väljus Estonia Tallinna sadamast nagu tavaliselt, mõnikümmend minutit pärast kella 19. Mõni auto hilines ja sadamast väljudes kahekraadises kreenis olnud Estonia ootas need ära. Puhus tugev tuul, aga ei midagi erilist, tavaline sügistorm.
Kell 1.21 võttis Viking Mariella vastu Estonia esimese hädakutsungi "Mayday, Mayday Estonia, please". Selle lindistas Turu merepäästekeskus. "Mayday" on rahvusvaheline abikutsung, mis lastakse eetrisse kõige suurema häda korral. Ideaaltingimustes piisab selle lähetamiseks nupule vajutamisest ja majakas edastab abipalve automaatselt, kuid ajal, mil Estonia tüürimehed püüdsid abi kutsuda, oli alus juba nii külili, et üle laeva kere ulatuv komandosild oli otsapidi vees ja kõigile nuppudele ei pääsenud enam ligi. Seda kutsungit kuulis ka Silja Symphony, mille radist lülitas sisse magnetofoni ja lindistas hilisema vestluse.
Kell 1.24 kordas Estonia "Mayday" appikutset ning selle võttis vastu 14 raadiojaama piirkonna laevadel ja maa peal. Tüürimees Andres Tammes küsis, kas ta võib rääkida soome keeles, ütles, et Estonial on tugev kreen, 20–40 kraadi, ja kutsus kolleege appi.
Silja Europa küsis laeva koordinaate, aga otsemaid ei osanud Tammes neid öelda. Seejärel arutasid Europa ja Mariella, et nad peavad Estonia üles otsima, aga see on koordinaatideta raske.
Kell 1.28 võttis Estonia teine tüürimees Tormi Ainsalu viimast korda ühendust Silja Europaga ja edastas koordinaadid, mida ütles talle ette kaardikambris viibiv vanemtüürimees Juhan Herma. Hiljem osutus, et andmed olid täiesti täpsed. Ainsalu rääkis selgelt ja korrektselt.
Alles pärast koordinaatide ülekordamist andis Ainsalu hääl aimu meeleheitest ja hirmust, mis sillal olevaid ohvitsere vahetult enne surma valdas. Ta ütles: "Todella pahalta, todella pahalta näyttää nyt tässä kyllä." ("Tõesti hull, tõesti hull paistab nüüd siin küll.") Silja Europa vastas: "Joo, pahalta näyttää. Me ollaan tulossa. Se oli 21.40." ("Jaa, paistab hull. Me tuleme. See oli 21.40.")
Sellega lõppes side Estoniaga igaveseks. Üheksa minuti pärast peatus kaardikambri kell, sest komandosild vajus lõplikult lainetesse. Kell 1.30 seiskusid peamasinad ja tööle hakkas avariigeneraator. Estonia kadus radariekraanidelt kell 1.58. Laev võis veel mõne minuti veepinnal hulpida ja kadus seejärel lainetesse. Estonia vrakk asub koordinaatidel 59°22′54″N, 21°41′0″E umbes 22 miili kaugusel Utö saarest.
/nginx/o/2024/09/27/16383633t1hb4c2.jpg)
Viljandimaalastest jäid Estoniale Anneli Haas, Lembit Annus, Kalev Kukk, Riho Müür, Rudolf Sibrits ja Janek Tammai. Laevahukust pääsesid Estonia madrus Aulis Lee ja tema abikaasa Aina Lee.
Ametlik uurimine ütles, et Estoniale said saatuslikuks vöörivisiiri konstruktsiooni viga ja halb ilm. Vöörivisiir olla tormis eest ära kukkunud. Samas on Estonia hukk põhjustanud aastakümnete jooksul erinevaid kuulujutte.
/nginx/o/2024/09/27/16383631t1h448a.jpg)
Küsimusi on tekitanud kümmekonna esialgu päästetute nimekirjas olnud meeskonnaliikme ja teise vahetuse kapteni Avo Pihti saatus. Tema kolleegid ei väsi kinnitamast, et tundsid Pihti ära, kui ta Turus kiirabiauto aknast oli välja kiiganud.
/nginx/o/2024/09/27/16383632t1h56f2.jpg)
2019. aastal septembris uurisid Estonia vrakki dokumentalistid ja leidsid oma üllatuseks umbes 85 meetri sügavuselt laeva paremas pardas nelja meetri pikkuse ja 1,2 meetri laiuse ava. Seda auku ei olnud varem üheski uurimisraportis käsitletud.
Samuti on räägitud salajaste materjalide ja sõjaliste süsteemide veost. Selleks, ilmnes, oli ka põhjust. 2022. aastal kirjutas Rootsi väljaanne Aftonbladet, et Rootsi kaitsevägi vedas Estonial rohkem sõjalist tehnikat, kui enne oli öeldud. Varem oli kaitsevägi teatanud, et Estonial toimus kaks vedu: 14. ja 20. septembril. Nüüd tunnistati, et selliseid vedusid oli veel. "Viisime läbi intervjuusid kaitseväe esindajatega – nii nendega, kes on veel tööl, kui ka nendega, kes enam kaitseväes ei ole. Saadud info näitab, et minevikus oli veel mitu vedu, ning nad tunnistavad seda," ütles Rootsi ohutusjuurdluse keskuse juht Jonas Bäckstrand väljaandele. Kaitseväe sõnul transporditi tehnilisi vahendeid koos dokumentatsiooniga, kuid mitte relvi ega laskemoona.
/nginx/o/2024/09/27/16383634t1hf68c.jpg)
7. oktoobril 1994 edastatud lõplike andmete järgi viibis laeva pardal 989 inimest 17 riigist, neist 803 reisijat. Rootsi kodanikke oli 552 ja Eesti kodanikke 347. Pääses 137 inimest, neist 26 naist ja 111 meest. Pääsenute seas oli 62 Eesti ja 51 Rootsi kodanikku. Pääses 43 laevapere liiget. Identifitseeriti 95 surnukeha. 737 inimest jäi kadunuks. See oli suurima inimohvrite arvuga rahuaja laevahukk XX sajandi Euroopa vetes.